Rubriik:EMS,KMÜ
Eesti Vabariigi
riigikogu kultuurikomisjon
Eesti Vabariigi
haridus- ja teadusminister Mailis Reps
ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE 14. oktoober 2019
9. septembril 2019 algatas Vabariigi
Valitsus seaduseelnõu „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“. Meie, allakirjutanud,
väljendame rahulolematust nimetatud seaduseelnõu valmimise viisi üle ning oleme
algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal.
- Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie
ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev
tase hariduses ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng
oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt
kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond
ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse
kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.
- Riigikogus hariduse üle langetatavad otsused peavad
olema erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna
spetsialistide – õpetajate – kogemust ning teadusuuringutel põhinevaid
seisukohti.
- Olukord, kus Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu
väljatöötamisse ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi.
Oleme nördinud, et Haridus- ja Teadusministeerium on peamisi huvigruppe eirates
sisuliselt põhjendamatu eelnõu Vabariigi Valitsusele esitanud ning see omakorda
kõnealuse eelnõu Riigikogule suunanud. Leiame, et „Kodakondsuse seaduse ning
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“ tuleks
Vabariigi Valitsuse poolt tagasi kutsuda.
- Oleme vastu ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite
kaotamisele. Peame oluliseks seniste ühtsete ülesannetega põhikooli
lõpueksamite jätkuvat arendamist ning lahendusi pakkuvat arutelu, kuidas
tulevikus kehtestada hindeskaala nii, et kaoks vajadus koostada õpilastele
koolipoolseid põhikooli lõpueksameid (nii, nagu seda tehakse täna õpilastele,
kes ei soorita ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamit). Riiklikud lõpueksamid
on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni
kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks
tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud eesmärke ei
täida.
- Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud
põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel
olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Seega on
juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja
piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid
ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö
sooritamisel.
- Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida
sobivaima tee õpitulemuste saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli
lõpueksamid ning avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava
rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel
ja kujundamisel.
- Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu
on oluline, et hindamisega toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse
õppeprotsessi edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev
hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine).
Eesti Matemaatika
Selts
Eesti
Keemiaõpetajate Liit
Eesti
Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika
Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti
Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus