ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE

  • 0

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE

Rubriik:EMS,KMÜ

Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjon

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE           14. oktoober 2019

9. septembril 2019 algatas Vabariigi Valitsus seaduseelnõu „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“. Meie, allakirjutanud, väljendame rahulolematust nimetatud seaduseelnõu valmimise viisi üle ning oleme algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

  1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.
  • Riigikogus hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust ning teadusuuringutel põhinevaid seisukohti.  
  • Olukord, kus  Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi. Oleme nördinud, et Haridus- ja Teadusministeerium on peamisi huvigruppe eirates sisuliselt põhjendamatu eelnõu Vabariigi Valitsusele esitanud ning see omakorda kõnealuse eelnõu Riigikogule suunanud. Leiame, et „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“ tuleks Vabariigi Valitsuse poolt tagasi kutsuda.
  • Oleme vastu ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamisele. Peame oluliseks seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist ning lahendusi pakkuvat arutelu, kuidas tulevikus kehtestada hindeskaala nii, et kaoks vajadus koostada õpilastele koolipoolseid põhikooli lõpueksameid (nii, nagu seda tehakse täna õpilastele, kes ei soorita ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamit). Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud eesmärke ei täida.
  • Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.
  • Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel ja kujundamisel.
  • Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega toetatakse  õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine).

Eesti Matemaatika Selts

Eesti Keemiaõpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond

Eesti Geograafiaõpetajate Ühing

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

Eesti Soome Keele Õpetajate Selts

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Eesti Muusikaõpetajate Liit

Kunstihariduse Ühing

Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus