Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade
Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade
Mati Abel
Tartu Ülikool
Matemaatikaseltsid tekkisid 17. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Esimeseks neist peetakse 1690. aastal Hamburgis loodud matemaatikaharrastajate huviringi Mathematische Gesellschaft (vt [19]), mida tuntakse ka nime Kunstrechnungsliebende Sozie- tät järgi (selle liikmeks oli muide Tallinna linnaraamatupidaja ja rehkendusmeister J. D. Intelmann). Üheks esimestest oli ka 1717. aastal Londonis loodud matemaatikute ühendus Mathematical Society in Spitalfields, mis 1845. aastal ühines astronoomiaseltsiga. Vanimaks seltsiks, mis ühendas juba mitme linna matemaatikahuvilisi, oli 1778. aastal Amsterdamis loodud selts Wiskundig Genootschap, mis tegutseb tänaseni. Esimesed seltsid koondasid tollal endi ümber küll hulgaliselt matemaatikahuvilisi, kuid ei püstitanud veel tõsisemaid teaduslikke eesmärke.
Erakordselt kiire areng matemaatika kõigis valdkondades toimus 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. Täiustati varemloodud matemaatilisi teooriaid ning pandi alus uutele matemaatikaharudele nagu hulgateooria, üldine topoloogia, matemaatiline loogika, matemaatiline statistika jne. Algas intensiivne matemaaatika rakendamine loodusteadustes. Matemaatika kiire areng tõi endaga kaasa ka uute matemaatikaseltside loomise vajaduse. Esimeseks matemaatikaseltsiks, mille üheks tegevusvaldkonnaks kujunes teadustegevus, oli 1864. aastal Moskvas loodud matemaatikaharrastajate ring, mis 1867. aastal nimetati Moskva Matemaatika Seltsiks. Selle üheks asutajaliikmeks oli ka Tartu Ülikooli kasvandik Karl Peterson. Seejärel tekkisid matemaatikaühingud Londonis (London Mathematical Society) 1865. aastal, Helsingis (Suomen Matemaattinen Yhdistys) 1868. aastal, Pariisis (Sociétét Mathématique de France) 1872. aastal, Kopenhaagenis (Dansk Matematisk Forening) 1873. aastal, Edinburgis (Edinburgh Mathematical Society) 1883. aastal, Palermos (Circolo Matematico di Palermo) 1884. aastal ja New-Yorgis (New-York Mathematical Society) 1888. aastal. Viimane nimetatuist kannab alates aastast 1894 nime American Mathematical Society (vt [3]) ning on kujunenud tänapäeva võimsamaks matemaatikaühinguks maailmas, hõlmates välisliikmetena 64 matemaatikaühingut teistest riikidest. Järgnesid seltsid Berliinis (Deutsche Mathematiker-Vereinigung) 1890. aastal ja see- järel paljudes teistes riikides. Kahekümnenda sajandi algul jätkus matemaatikaühingute (või seltside) asutamine mitmetes Euroopa riikides, nende hulgas ka Eestis.
Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna õppejõudude ja matemaatikaosakonna üliõpilaste algatusel loodi 1926. aasta algul (põhiliselt Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste baasil) Akadeemiline Matemaatika Selts, mis asus Tartu Ülikooli Matemaatika Instituudis (aadressiga Jakobi 2, aastast 1932 aga Gustav Adolfi 12 seoses tänava nimetuse muutmisega). Seltsi põhikiri registreeriti Tartu Ülikooli nõukogus 23. veebruaril 1926, asutamiskoosolek peeti aga 21. märtsil 1926 Tartu Ülikooli aulas ja sellest võttis osa 68 seltsi asutajaliiget. Avakõne pidas Tartu Ülikooli matemaatikaosakonna tollane üliõpilane (hilisem Tallinna Polütehnilise Instituudi dotsent) Hans Särev. Seejärel kuulati Tartu Ülikooli matemaatikaprofessori Jaan Sarve ettekannet teemal “Archimedese ja Eukleidese laused” ning valiti seltsi viieliikmeline juhatus ja kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Seltsi esimeseks esimeheks sai Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor Gerhard Rägo. Igal aastal valiti seltsi üldkoosolekul uus juhatus. Seltsi liikmete arv muutus aastast aastasse, ulatudes 38st kuni 78 liikmeni. Lisaks tartlastele kuulus seltsi liikmeskonda ka Tallinna Tehnikaülikooli õppejõude ning matemaatikaõpetajaid Tallinnast, Viljandist, Väike-Maarjast ja mujalt.
Akadeemiline Matemaatika Selts etendas küllaltki olulist osa Eesti matemaatikaelus. Seltsi ettekandekoosolekutel tutvustati nii tolle aja täppisteaduste huvipakkuvaid tulemusi, seltsi liikmete oma teaduslikke uurimusi, matemaatika õpetamisega kaasnevaid probleeme kui ka matemaatika ajaloo küsimusi (vt [41], lk. 96-100, [42]). Üks märkimisväärsemaid üritusi toimus 5. oktoobril 1927, mil tähistati Carl Friedrich Gaussi 150-ndat sünniaastapäeva. Koos Matemaatika Õpetajate Komisjoni ja Tartu Ülikooli Didaktilise Seminari Matemaatika Jaoskonna endiste kasvandikega korraldas Akadeemiline Matemaatika Selts 15.-17. aprillini 1930 Tartu Ülikooli Matemaatika Instituudi ruumides Teise Matemaatikaõpetajate Päeva, mille avakõne teemal “Matemaatilise mõtlemise üldine väärtus” pidas tollane Tartu Ülikooli Matemaatika Instituudi juhataja prof Gerhard Rägo.
Aastatel 1920-1940 tegutses Tartu Ülikooli juures 37 mitmesugust seltsi, milledest pooled olid harrastusseltsid. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal enamus neist seltsidest suleti, mõned aga lõpetasid ise oma tegevuse. Akadeemilise Matemaatika Seltsi viimane töökoosolek toimus 22. novembril 1940. Sellega oli matemaatikaseltsi esimene tegevusperiood praktiliselt lõppenud. Sellel perioodil juhatas seltsi aastatel 1927-1932 Tartu Ülikooli dotsent Jüri Nuut, 1932-1936 eradotsent Edgar Krahn ning 1936-1940 professor Hermann Jaakson.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 26. mai 1941. aasta määrus Hariduse Rahvakomissariaadi poolt teostatud kodanlike organisatsioonide likvideerimise lõpuleviimisest (punkt 5) kohustas Hariduse Rahvakomissariaati ühe kuu jooksul esitama Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogule kinnitamiseks kaheksateistkümne Tartu
Riikliku Ülikooli akadeemilise ja teadusliku organisatsiooni (nende seas ka Akadeemilise Matemaatika Seltsi) reorganiseerimise kava, mille kohaselt tuli nende tegevus viia kooskõlla Nõukogude Liidus tegutsevatele organisatsioonidele esitatud nõuetega). Oma kirjas (20. juunil 1941, Nr 5262) Eesti NSV hariduse rahvakomissarile Nigol
Andresenile esitas Tartu Riikliku Ülikooli tollane rektor Hans Kruus (töötas rektorina 10. septembrist 1940 kuni 8. juulini 1941) Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogule kinnitamiseks ülikooli juures tegutsevate teaduslike seltside reorganiseerimise kava. Selles tehti ettepanek likvideerida Akadeemiline Matemaatika Selts ja Õigusteaduste Selts ning selgitati, kuidas toimub ülejäänud reorganiseerimisnimekirjas olnud seltside tegevuse ümberkorraldamine. Siinjuures soovitas rektor edaspidi avada matemaatika sektsioon Loodusuurijate Seltsi juurde. Kas see rektori ettepanek Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogus kinnitati, ei ole teada, sest Eesti Ajaloo Arhiivis Tartus ning Eesti Riigiarhiivis Tallinnas puuduvad andmed reorganiseerimise kava kinnitamisest Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogus. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et pärast sõda oleks tegeldud akadeemiliste seltside likvideerimisega.
Tundub, et Akadeemiline Matemaatika Selts tegutses mingil määral edasi ka sõja ajal, olgugi et aktiivset tegevust ei toimunud. Sellest ajast on säilinud ärakirjad prof Hermann Jaaksoni kolmest järgmisest kirjast: 1) Tartu Ülikooli rektorile (28. juulil 1943), milles küsiti luba seltsi tegevuse jätkamiseks, 2) Tartu prefektile (26. septembril 1943), milles kirjeldati seltsi liikmeskonda (seltsi liikmetest 19 elasid Tartus, 9 Tallinnas, 1 Viljandis ning 1 Petseris), ja 3) Tartu Ülikooli rektorile (25. jaanuaril 1944), milles paluti luba Akadeemilise Matemaatika Seltsi tegevuse taasalustamiseks. Viimasele kirjale oli lisatud seltsi uuendatud põhikiri, milles oli arvestatud Tartu Ülikooli juures registreeritavatele teaduslikele seltsidele esitatavaid nõudeid. Säilinud on ka Tartu Ülikooli rektori Edgar Kanti (töötas rektorina 18. juulist 1941 kuni 18. septembrini 1944) kirja ärakiri Tartu prefektile 30. juulil 1943, millega püüti seltside tegevus viia kooskõlla 26. novembril 1942 välja antud seltside ja koosolekute määruse redaktsiooniga (paragrahv 3) ning 10. juunil 1943 välja antud koosolekute määruse teostamismäärusega (paragrahv 1 punktid 1 ja 2), mis ilmus ka ajalehes “Revaler Zeitung” 20. juunil 1943). Sõja lõppedes seltsi tegevust taaselustada ei olnud olude sunnil aga võimalik.
Tänaseni on Akadeemilise Matemaatika Seltsi liikmetest meie keskel veel vaid akadeemik Harald Keres, kes võeti seltsi liikmeks 15. novembril 1939.
Matemaatikaseltsi tedevuse taaselustamise mõtted ringlesid matemaatikute seas juba 70-ndatel aastatel, kuid olukord selleks ei olnud tollal veel soodne. Alates 80-ndate aastate algusest poliitiline olukord mõne võrra lihtsustus. 31. jaanuaril 1983. aastal loodi Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juurde ametkondade vaheline matemaatikaalane komisjon koosseisus Ülo Lumiste (esimees), Leo Ainola, Rein Kolde, Mati Kilp, Endel Jürimäe, Aksel Telgmaa, Ivar Petersen, Olaf Prinits, Mall Paltser ja Valdur Talts. Selle komisjoni üheks esmaseks eesmärgiks sai Eestis kõiki matemaatikuid ja matemaatikat kasutavate naabererialade esindajaid hõlmava ühingu Eesti NSV Matemaatika Seltsi asutamine. Oma soove tutvustati Eesti NSV tollasele kõrgharidusministrile Ilmar Nuudile (matemaatik Jüri Nuudi pojale), kes matemaatikute ettepaneku heaks kiitis. Selts kavandati avada alluvana Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile. Asutamiskoosolek pidi toimuma 1984. aasta jaanuaris. Kuid see ei õnnestunud, sest Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee tolleaegne sekretär Rein Ristlaan võttis oma nõusoleku seltsi avamiseks ootamatult tagasi. Sellele vaatamata jätkasid matemaatikud pingutusi oma soovi elluviimiseks.
1984. aasta mais asutati Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juurde ametkondadevaheline Matemaatika Nõukogu koosseisus Ülo Lumiste (esimees), Ivar Petersen (aseesimees), Mati Kilp (aseesimees), Kalle Kaarli (teadussekretär), Rein Kolde, Teet Tobias, Leo Ainola, Taivo Arak, Endel Jürimäe, Enn Nurk, Mall Paltser, Olaf Prinits, Valdur Talts, Aksel Telgmaa, Veljo Tinn, Gennadi Vainikko ja Leo Võhandu. Pärast kolme tegevusaastat selgus, et Eesti NSV Kõrg- ja Keskeri-
hariduse Ministeeriumi alluvuses tegutsev Matemaatika Nõukogu ei suuda lahendada kõiki matemaatikute ees seisvaid probleeme. Seepärast otsustati Matemaatika Nõukogu töö lõpetada ning luua Eesti Matemaatika Selts kui kõiki Eesti matemaatikuid ja matemaatikaõpetajaid ühendav vabatahtlik teaduslik ühendus, mis jätkaks Akadeemilise Matemaatika Seltsi tegevust. Kava kohaselt pidi Eesti Matemaatika Selts hakkama alluma nii Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile kui ka Eesti NSV Teaduste Akadeemiale ja selle põhiülesandeks seati matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengu igakülgne tõhustamine Eestis. Nõukogu
esimees prof Ülo Lumiste selgitas matemaatikute plaane tollasele kõrgharidusministrile Väino Rajangule, kel õnnestus saada Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitja Indrek Toome toetus seltsi (taas)avamiseks. Matemaatikute soov täitus.
Akadeemilise Matemaatika Seltsi järeltulija Eesti Matemaatika Seltsi asutamise konverents (vt [26]) peeti 17. septembril 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli aulas 118 asutajaliikme (vt [6]) ja 52 külalise osavõtul. Selle korraldasid Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium, Eesti NSV Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV Haridusministeerium. Konverentsi tööst võtsid osa kõrgharidusminister Ilmar Nuut, tema asetäitja Heimar Peremees ning haridusministri asetäitja Fred Oper. Konverentsi avas Tartu Riikliku Ülikooli professor Ülo Lumiste. ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi poolse tervituskõne pidas Heimar Peremees. Valitsuse telegrammiga tervitas konverentsist osavõtjaid Indrek Toome. Akadeemik Arnold Humal ei saanud tervislikel põhjustel Tallinnast Tartusse sõita, tema tervituskirja (vt [4,8]) luges ette tema tütar dots Ene-Margit Tiit. Sellele järgnesid prof Ülo Lumiste ettekanne teemal “Matemaatikaorganisatsioonid läbi aegade ja tänapäeva ülesanded” (vt [27]), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi matemaatikaosakonna juhataja Ivar Peterseni ettekanne “Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist” (vt [33]) ning Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi asedirektori Aksel Telgmaa ettekanne “Matemaatiline üldharidus ja selle arenguprobleemid” (vt [43]).
Järgnes seltsi põhikirja projekti arutelu. Pärast seda, kui ettepanekud muudatuste tegemiseks olid heaks kiidetud, moodustati redaktsioonikomisjon koosseisus Ivar Petersen Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, Leo Ainola Tallinna Polütehnilisest Instituudist ning Mati Abel ja Kalle Kaarli Tartu Riiklikust Ülikoolist põhikirja lõppredaktsiooni välja töötamiseks. Matemaatika Nõukogu ettepanekul valiti seltsi auesimeheks Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik Tallinna Polütehnilise Instituudi professor Arnold Humal, kes ainsana asutajaliikmetest oli osalenud ka Akadeemilise Matemaatika Seltsi töös, olles aastatel 1929-1931 selle kirjatoimetajaks ja sekretäriks (vt [4]). Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse esimeheks valiti seltsi taasavamise peakorraldaja Ülo Lumiste, seltsi juhatusse Gennadi Vainikko, Taivo Arak, Ülo Kaasik, Ülo Lepik, Kalle Kaarli, Mati Kilp, Heino Türnpu ja Tõnu Kollo Tartu Riiklikust Ülikoolist; Leo Ainola, Andi Kivinukk ja Leo Võhandu Tallinna Polütehnilisest Instituudist; Rein Kolde Tallinna Pedagoogilisest Instituudist; Ivar Petersen Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist ja Aksel Telgmaa Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudist ning revisjonikomisjoni Aleksander Monakov-Rogozkin Tallinna Pedagoogilisest Instituudist; Kaarin Riives Eesti Põllumajanduse Akadeemiast ning Lembit Tartes Nõo Keskkoolist. Valimised viidi läbi Ivar Peterseni kavandatud ja üldkoosolekul heakskiidetud juhendi alusel. Häältelugemiskomisjoni kuulusid Kalju Soonets (esimees) ja Toivo Leiger Tartu Riiklikust Ülikoolist ning Ivar Tammeraid ja Helmo Käärdi Tallinna Polütehnilisest Instituudist.
Seltsi juhatuse esimesel koosolekul 1. oktoobril 1987 valiti juhatuse aseesimeesteks Ivar Petersen ja Gennadi Vainikko, sekretäriks Kalle Kaarli, tema asetäitjaks Andi Kivinukk ning laekuriks Tõnu Kollo. Seltsi põhikiri (vt [7]) kinnitati 22. detsembril 1987 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidiumi ja Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi ühisotsusega. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidiumi soovil tehti seltsi põhikirja muudatus, mille kohaselt Eesti Matemaatika Selts kuuluks Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde, kuid samal ajal arendaks koostööd Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumiga. Sellega oli Eesti matemaatikaelus alanud uus periood.
Seltsi juhatuse esimesel koosolekul 1. oktoobril 1987 otsustati, et seltsi juurde võiksid kuuluda koolimatemaatika, arvutiteaduse ja teoreetilise mehaanika sektsioonid ning mitmesugused töörühmad või komisjonid (nagu näiteks matemaatika populariseerimise, matemaatilise terminoloogia ja matemaatika ajaloo komisjon). Otsustati hakata välja andma seltsi aastaraamatut, kavandada seltsi embleem (kinnitati 31. mail 1988 toimunud juhatuse koosolekul) ning hakata rajama seltsi raamatukogu.
2. veebruaril 1988 toimunud juhatuse koosolekul jätkus seltsi tegevusplaanide kavandamine. Kinnitati seltsi aastaraamatu esialgne toimetuskollegium koosseisus Ülo Kaasik (esimees), Toivo Leiger, Rein Prank, Eevi Mitt, Ivar-Igor Saarniit Tartu Riiklikust Ülikoolist, Otu Vaarmann Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist ning Irina Amitan Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Otsustati taotleda luba seltsi pitsati valmistamiseks (valmis 1988. aasta juunis), kavandada seltsi liikmepilet, kirjaplank ja ümbrik, koostada artikkel eesti matemaatikast aastatel 1918-1940, mis avaldataks seltsi aastaraamatus, ning selgitada välja kõik eestlastest matemaatikud, kes elavad ja töötavad väljaspool Eestit. Et innustada noori rohkem tegelema matemaatikaga, otsustati asutada iga-aastane seltsi õpilaspeemia (väärtuses 75 rbl.) üle-eestilisel matemaatikaolümpiaadil parimaid tulemusi saavutanule lõpuklassi õpilasele ning iga-aastane seltsi üliõpilaspreemia (150 rbl.) parima matemaatikaalase uurimistöö eest.
25. märtsil 1989 toimunud seltsi juhatuse koosolekul teatas Tõnu Kollo akad Arnold Humala pärijate soovist luua Arnold Humala preemia, millega Eesti Matemaatika Selts autasustaks matemaatikas andekaid noori. Seltsi juhatus kiitis ettepaneku heaks ja moodustas preemia statuudi väljatöötamiseks komisjoni eesotsas prof Taivo Arakuga.
Eesti Matemaatika Selts on kogu oma senise tegevuse vältel osutanud erilist tähelepanu matemaatika õpetamise küsimustele koolis. 4. veebruaril 1988 toimunud seltsi juhatuse koosolekul loodi Eesti Matemaatika Seltsi juurde koolimatemaatika komisjon koosseisus Olaf Prinits, Kalle Velsker ja Tiit Lepmann Tartu Riiklikust Ülikoolist, Rein Kolde Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, Aksel Telgmaa Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudist ning Mall Paltser Tallinna 20. Keskkoolist. Komisjon vaatas läbi Eesti NSV Haridusministeeriumi poolt kavandatud üldhariduskoolide eksperimentaalse õppeplaani ning kujundas omapoolsed ettepanekud selle parandamiseks ja täiustamiseks, pöörates peatähelepanu reaal- ja humanitaarhariduse tasakaalule, keskhariduse diferentseeritavusele ning vajadusele tõhustada täppisteaduste populariseerimist koolides. Komisjoni ettepanekuid arutati 18. aprillil 1988 toimunud seltsi juhatuse koosolekul ja selle põhjal kavandati juhatuse arvamus, mis saadeti nii haridusminister Väino Rajangule kui ka Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ideoloogiasekretärile Indrek Toomele.
Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse valimistel ei pääsenud juhatusse ühtki tegevõpetajat. Et kooli probleeme saaksid arutada matemaatikaõpetajad ise, mitte ainult kõrgkoolide esindajad, otsustati seltsi juurde luua koolimatemaatika sektsioon, kuhu kuuluksid peamiselt matemaatikaõpetajad. Seltsi juhatuse ettepanek oli arutusel 15.-16. oktoobrini 1988 Valgas toimunud XV Matemaatikaõpetajate Päevadel ja leidis matemaatikaõpetajate heakskiidu. Algas kibekiire ettevalmistustöö sektsiooni avamiseks.
Juba 28. jaanuaril 1989 toimus Tallinna 1. Keskkoolis Eesti Matemaatika Seltsi koolimatemaatika sektsiooni asutamiskoosolek. Valiti üheksaliikmeline juhatus koosseisus Ove Karu (esimees) Palupera 9-kl Koolist, Maire Tamm (sekretär) Tamsalu Keskkoolist, Andres Haavasalu C.R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkoolist, Tiit Lepmann Tartu Riiklikust Ülikoolist, Aavo Lind Parksepa 9-kl Koolist, Valvo Paat Toila Keskkoolist ja Tiia Penjam Vabariiklikust Õpetajate Täiendusinstituudist. Koolimatemaatika sektsiooni auesimeheks valiti professor Olaf Prinits Tartu Riiklikust Ülikoolist. Ühenduse põhieesmärkideks seati erialane ja pedagoogiline enesetäiendus, koolimatemaatika ajaloo jäädvustamine ning koostöö teiste erialaseltsidega nii Eestis kui ka välismaal. Hiljem otsustati sektsioon prof Ülo Lumiste soovitusel nimetada Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduseks ja selle kodukord võeti vastu 15. detsembril 1990 toimunud Koolimatemaatika Ühenduse üldkoosolekul. Ühenduse tegevust on põhjalikumalt tutvustatud töödes [13-16, 24, 30-32].
Kohe oma loomisest peale alustas Koolimatemaatika Ühendus aktiivset tegevust. Korraldati seminare, töökoosolekuid ja muid üritusi (vt [13, 14]). 4. novembril 1989 koguneti A.H. Tammsaare nim Tartu 1. Keskkooli, et meenutada Karl Maasiku (1889-1957), Konstantin Treffneri (1885-1978), Villem Nano (1893-1965), Oskar Pärli (Perli) (1875-1939), Karl Rudolf Veski (1883-1953) ja Arvo Lehise (1899-1973) elu ja tegevust (vt [13]). Et esile tõsta neid matemaatikuid ja matemaatikaõpetajaid, kellel on erilisi teeneid nii koolimatemaatika arendamisel kui ka matemaatilise haridustaseme tõstmisel Eestis, asutasid Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond ja Eesti Matemaatika Selts Gerhard Rägo medali (vt [13]). Selle kujundas metallikunstnik Udo Vool ning valmistasTartu Kunstikombinaat “Ars”. Medali statuut kinnitati 14. veebruaril 1990. aastal toimunud seltsi juhatuse koosolekul. Medalile on graveeritud tekst “Teenete eest koolimatemaatika arendamisel”. Gerhard Rägo medali vääriliseks on senini tunnistatud 67 matemaatikaõpetajat ja kõrgkoolide õppejõudu ning 5 kollektiivi (vt [23, 34, 35, 36 (lk. 53-54), 37]). Väljaantud medalite arv on aastate lõikes olnud erinev (1990. aastal anti välja 9 medalit; 1991. aastal 5; 1992. aastal 23, neist kollektiividele 4; 1993. aastal 5; 1994. aastal 6; 1995. aastal 5; 1996. aastal 5 ja 1997. aastal 9 medalit, neist üks kollektiivile). Medalite pidulik kätteandmine toimub reeglina Tartu Ülikooli Õpetatud Nõukogu saalis prof Gerhard Rägo sünnipäeva 5. detsembri paiku.
Alates 1991. aastast tänaseni on ühendus korraldanud nii talve- kui ka suvepäevi (sellest lähemalt vt [24, 31]), millest võtavad osa nii matemaatikaõpetajad kui ka Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning külalised välisriikidest. 20. oktoobril 1990 sõlmiti Koolimatemaatika Ühenduse ja Soome Matemaatiliste Ainete Õpetajate Liidu (Matemaattisten Aineiden Opettajien Liitto) vaheline koostööleping, millele kirjutasid alla Koolimatemaatika Ühenduse poolt juhatuse esimees Valvo Paat ja sekretär Maire Tamm ning Soome Matemaatiliste Ainete Õpetajate Liidu poolt esimees Jukka O. Mattila ja aseesimees Heimo Latva. Lepingut uuendati 17. oktoobril 1997 XXIV Matemaatikaõpetajate Päevadel Ülenurme Gümnaasiumis. Lepingule kirjutasid alla Koolimatemaatika Ühenduse juhatuse esinaine Eve Aser ja juhatuse liige dots Tiit Lepmann ning Matemaatiliste Ainete Õpetajate Liidu juhatuse esimees Penti Parviainen ja aseesimees Lauri Pippola. Igal aastal külastavad selle lepingu raames kaks Matemaatiliste Ainete Õpetajate Liidu esindajat matemaatikaõpetajate päevi Eestis ja kaks matemaatikaõpetajat Koolimatemaatika Ühendusest võtavad osa matemaatiliste ainete õpetajate päevadest Soomes ning kaks põhikooli õpilast kummastki riigist võtavad osa mõlema riigi matemaatikaülesannete lahendamise võistlustest.
Lisaks matemaatika õpetamise probleemidele on ühenduse huviorbiidil olnud ka Eesti koolimatemaatika ajaloo uurimine ja jäädvustamine. Et seda kirjasõnas säilitada, andis ühendus aastatel 1992-1994 välja ajalelehte “Väike Möbius” (ilmus kokku 6 numbrit), mida toimetas tollane Koolimatemaatika Ühenduse esimees Toila Keskkooli direktor Valvo Paat.
Aastatel 1992-1996 kuulusid Koolimatemaatika Ühenduse juhatusse Valvo Paat (esimees) Toila Keskkoolist, Rein Kolde Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Tiit Lepmann ja Katrin Kokk Tartu Ülikoolist, Maire Tamm (sekretär) Tamsalu Gümnaasiumist, Andres Haavasalu Viljandi C.R. Jakobsoni nim Gümnaasiumist, Eve Aser Tallinna Haridusametist, Ove Karu (pensionär) ja Aavo Lind Parksepa 8-kl Koolist. Aastast 1996 kuuluvad Koolimatemaatika Ühenduse juhatusse aga Eve Aser (esinaine) Tallinna Haridusametist, Maire Tamm Tamsalu Gümnaasiumist, Helen Kaasik Tallinna Reaalkoolist, Rein Kolde Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Sirje Hussar Võrumaa Haridusametist, Andres Haavasalu Viljandi C. R. Jakobsoni nim Gümnaasiumist ja Tiit Lepmann Tartu Ülikoolist.
Koolimatemaatika Ühendust võib igati pidada seltsi kõige aktiivsemaks osaks.
Eesti Matemaatika Seltsi arvutiteaduse sektsioon alustas tööd 22. aprillil 1988. aastal Tallinnas. Sellesse kuulusid Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures tegutsenud arvutitehnika nõustusgrupi liikmed ja Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis õppivad informaatikaõpetajad. Sektsiooni tööd juhtis üheksaliikmeline juhatus koosseisus Leo Võhandu (esimees), Jaak Henno ja Toomas Mikli Tallinna Polütehnilisest Instituudist, Tiina Jürisson Vabariiklikust Õpetajate Täiendusinstituudist, Merik Meriste ja Anne Villems Tartu Riiklikust Ülikoolist, Jaan Penjam Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, Vambola Kase Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, Uno Puus Nõo Keskkoolist ja Taro Võsu Pärnu 2. Keskkoolist. Koolitamise liinis tegi sektsioon koostööd Soome Informaatikaõpetajate Liiduga “Aqua” (vähemal määral ka Taani ja Norra informaatikaõpetajatega), arvutiteaduse alal aga Soome Arvutiteaduse Liiduga, kellega sõlmiti 14. juunil 1989 koostööleping, millele Eesti Matemaatika Seltsi poolt kirjutasid alla prof Ülo Lumiste ja dots Leo Võhandu, Soome Arvutiteaduse Liidu poolt aga liidu esimees Kari-Jouko Räihä.
Pärast Eesti Informaatika Seltsi loomist 7. jaanuaril 1993 lõpetas sektsioon oma tegevuse.
Vene õppekeelega koolide matemaatikaõpetajad hakkasid korraldama ühisüritusi Tallinna koolides 1991. aasta kevadel. Nendel vaadeldi nii matemaatika õpetamisega kaasnevaid probleeme kui ka matemaatikaolümpiaadidel esinevate ülesannete lahendusvõtteid. Moodustus organisatsioon, mida hakati kutsuma Vene Õppekeelega Koolide Matemaatikaõpetajate Assotsiatsiooniks (vt [44]), kuhu kuulus lisaks Tallinna matemaatikaõpetajatele küllalt palju vene õppekeelega koolide matemaatikaõpetajaid teistest Eesti linnadest. 22. novembril 1993 toimunud Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse koosolekul tutvustas assotsiatsiooni juhatuse esinaine Tallinna 15. Keskkooli matemaatikaõpetaja Svetlana Sevtšenko organisatsiooni tööd ja avaldas soovi astuda kogu assotsiatsiooniga Eesti Matemaatika Seltsi koosseisu. Tema soovi toetasid Helgi Uudelepp (Riigi Kooliametist), Valvo Paat (Toila Keskkoolist), Rein Kolde (Tallinna Pedagoogikaülikoolist) ja Mihhail Gusev (Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist). Et assotsiatsiooni liikmete avaldused laekusid seltsi juhatusse hilinemisega, võeti nad Eesti Matemaatika Seltsi liikmeteks vastu alles 14. oktoobril 1995. Senini on assotsiatsioon tegutsenud iseseisvalt ega ole võtnud osa Eesti Matemaatika Seltsi üritustest.
Oktoobrist 1995 kuni märtsini 1997 juhatas assotsiatsiooni Tallinna 12. Keskkooli matemaatikaõpetaja Monika Petrova, hetkel juhatab assotsiatsiooni jälle Svetlana Sevtšenko.
Vene Õppekeelega Koolide Matemaatikaõpetajate Assotsiatsioon korraldas 30. juunist 2. juulini 1997 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Matemaatiline haridus sajandivahetuse koolis” (vt [40]), mille tööst võtsid osa 160 matemaatikaõpetajat ja kõrgkoolide õppejõudu Eestist ning külalised Lätist, Leedust ja Venemaalt.
Aastatel 1988-1993 autasustas Eesti Matemaatika Selts õpilaspreemiaga parimat lõpuklassi õpilast üle-eestilise matemaatikaolümpiaadi tulemuste põhjal. Et 1993. aasta sügisel hakati dots Elts ja Mati Abeli ning Uve Nummerti eestvõtmisel lisaks üle-eestilisele matemaatikaolümpiaadile korraldama ka lahtisi matemaatikaülesannete lahendamise võistlusi, siis 1994. aastast alates määratakse Eesti Matemaatika Seltsi õpilaspreemia reeglina lõpuklassi õpilasele, kes antud õppeaastal kõigi matemaatikaülesannete lahendamise võistluste tulemuste põhjal osutub parimaks.
Senini on õpilaspreemia vääriliseks tunnistatud Lauris Toomet Tartu 1. Keskkoolist (1988. aastal), Veiko Saar Nõo Keskkoolist (1989. aastal), Reimo Palm Tartu 1. Keskkoolist (1990. aastal), Aleksandr Volja Tallinna 19. Keskkoolist (1991. aastal), Jan Villemson Tartu 12. Keskkoolist (1992. aastal), Peeter Laud Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist (1993. ja 1994. aastal), Mart Abel Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist (1995. aastal), Ülar Kahre Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist (1996. aastal) ning Kaido Kaarli Tartu Miina Härma Gümnaasiumist (1997. aastal).
Seltsi üliõpilaspreemiaid on senini välja antud alates 1988. aastast vaid kolmel korral. Selle on pälvinud Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna üliäpilased Raul Kangro (1988. aastal) uurimuse “Hariliku diferentsiaalvõrrandi lainekujuline lahend” eest ja tema abikaasa Urve Kangro (1989. aastal) uurimuse “Kahemõõtmeline logaritmilise iseärasusega integraalvõrrand” eest (mõlema juhendaja prof Gennadi Vainikko) ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliäpilane Lauri Leppik (1991. aastal) uurimuse “Meetrikate jätkamine” eest (juhendaja dots Aleksander Monakov-Rogozkin). 1992. aastal, seoses krooni tulekuga, vähenesid seltsi finantsvarud sedavõrd, et üliõpilaspreemiate väljaandmine tuli katkestada.
Arnold Humala preemia määratakse igal aastal silmapaistvaid tulemusi saavutanud noormatemaatikule (vanusepiir kolmkümmend aastat). Preemia statuut ja esialgne zürii koosseisus Taivo Arak, Ülo Lepik, Ülo Lumiste ja Gennadi Vainikko Tartu Ülikoolist ning Jüri Engelbrecht ja Enn Tõugu Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist kinnitati Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse koosolekul 25. oktoobril 1989. Kandidaate Arnold Humala preemiale võivad esitada kõrgkoolid, teadusasutused, uurimisrühmad ja üksikteadlased igal aastal kuni 31. detsembrini. Mujal rahaliselt premeeritud uurimusi üldreeglina (välja arvatud üliõpilaspreemia) arvesse ei võeta. Kuna Arnold Humal kaitses oma doktoritöö enne 26-aastaseks saamist, siis tema pärijate soovil eelistatakse võrdsete kandidaatide korral noormatemaatikuid, kelle vanus ei ületa 26 eluaastat, ning rakendusliku kallakuga uurimusi.
Preemia koosneb akad Arnold Humala pärijate poolt Eesti Matemaatika Seltsile kingitud Maret Olveti kujundatud graafilisest lehest ja Eesti Matemaatika Seltsi diplomist. Aastatel 1990-1992 lisandus sellele rahaline preemia 250 rubla akadeemik Arnold Humala pärijate poolt Eesti Matemaatika Seltsile kingitud ja Tartu Kommertspangas avatud auhinnafondi (6000 rubla) iga- aastastest panga intressidest.
1992. aasta kevadel Tartu Kommertspank suleti seoses pankrotiga. Lootes päästa auhinnafondi raha, loodi heategevusfond “Arnold Humala preemia”. Selle põhikiri võeti vastu 10. aprillil 1992 toimunud Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse koosolekul. Heategevusfond registreeriti ja põhikiri kinnitati Tartu Linnavalitsuses 18. juunil 1992 (Tartu linnapea korraldus nr 432). Fondi tegevdirektoriks sai tollane Tartu Linna Volikogu liige Tartu Ülikooli dotsent Heino Türnpu. Kõigele vaatamata ei õnnestunud auhinnafondi raha päästa.
Arnold Humala preemiate kätteandmine toimub reeglina Eesti Matemaatika Seltsi koosolekul Arnold Humala sünnipäevale (10. märts) lähedasel ajal (tavaliselt Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlaskonverentsil märtsi lõpus). Preemia saajatest kirjutatakse Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamatutes ning samas avaldatakse ka preemia laureaatide lühiülevaated oma uurimustest.
Senini on Arnold Humala preemia vääriliseks tunnistatud 7 noormatemaatikut (kuna tööde mittelaekumise tõttu 1993. ja 1994. aastal preemiat ei määratud, anti 1995. aastal neid välja kaks). Preemia laureaatideks on olnud:
Arne Kokk (1990. aastal) töödetsükli “Topoloogiliste algebrate homomorfismide kirjeldus” eest (vt [20]). Tööd juhendas dots Mati Abel ning züriisse kuulusid Jüri Engelbrecht, Ülo Lumiste (esimees) ja Gennadi Vainikko.
Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat Uve Nummert (1991. aastal) töödetsükli “Graafide korrutiste rangete endomorfismide monoidid” eest. Tööd juhendas dots Aleksandr Mihaljev Moskva Riiklikust Ülikoolist ning züriisse kuulusid Jüri Engelbrecht, Ülo Lumiste (esimees) ja Gennadi Vainikko.
Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat Jaan Janno (1992. aastal) töödetsükli “Matemaatilise füüsika pöördülesannete lahendamine” eest (vt [10]). Tööd juhendas prof Gennadi Vainikko ning züriisse kuulusid Gennadi Vainikko (esimees), Ülo Lumiste ja Otu Vaarmann.
Magister Ahto Buldas (1995. aastal) magistritöö “Digitaalskeemide simuleerimise algebraliste meetodite analüüs” eest (vt [5]). Tööd juhendas prof Raimund Ubar Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist ning züriisse kuulusid Ülo Lumiste (esimees), Ivar Petersen, Kalle Kaarli, Anne Tali ja Tõnu Kollo.
Magister Jüri Lember (1995. aastal) magistritöö “Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutfunktsioonide põhjal” eest (vt [22]). Tööd juhendas prof Kalev Pärna ning züriisse kuulusid Ülo Lumiste (esimees), Ivar Petersen, Kalle Kaarli, Anne Tali ja Tõnu Kollo.
Magister Hannes Jukk (1996. aastal) magistritöö “Jadaruumide topologiseerimine summaruumide abil” eest (vt [11]). Tööd juhendas prof Toivo Leiger ning züriisse kuulusid Peeter Oja (esimees), Tõnu Möls ja Anne Tali.
Magister Märt Põldvere (1997. aastal) tema 1996. aastal ilmunud uurimuste eest (vt [38]). Tööd juhendas prof Eve Oja ning züriisse kuulusid Kalle Kaarli (esimees), Andi Kivinukk ja Otu Vaarmann.
Seltsi peamiseks publikatsiooniks on “Eesti Matemaatika Seltsi Aastaraamat”. Tänaseni on ilmunud neli väljaannet. Nendest 1988. aasta aastaraamatut toimetas prof Ülo Kaasik Tartu Riiklikust Ülikoolist (ilmus 1993); 1989. aasta aastaraamatut dots Enn Tamme Tartu Riiklikust Ülikoolist (ilmus 1990); 1990. aasta aastaraamatut dots Rein Prank Tartu Ülikoolist (ilmus 1998); 1991. aasta aastaraamatut prof Toivo Leiger Tartu Ülikoolist (ilmus 1995) ning 1992.-93. aasta aastaraamatut toimetasid prof Andi Kivinukk Tallinna Pedagoogikaülikoolist, dots Raul Roomeldi Tartu Ülikoolist ja prof Frederik Vichmann Tallinna Tehnikaülikoolist (ilmus 1997). Toimetamisel on kaks aastaraamatut: 1994.-1996. aasta aastaraamatut toimetavad dots Anne Tali ja dots Ellen Redi Tallinna Pedagoogikaülikoolist ning 1997. aasta aastaraamatut toimetab dots Mare Koit Tartu Ülikoolist.
Lisaks neile ilmusid 1989. aastal “Eesti Matemaatika Seltsi infoleht Nr. 1” (toimetas Martin Viil Tartu Riiklikust Ülikoolist), 1992. aastal väljaanded “Staff directory of Estonian Mathematicians and list of members of the Estonian Matematical Society” (koostas dots Kalle Kaarli ja toimetas dots Mati Abel) ja prof Ülo Lumiste kirjutatud ülevaade “Marius Sophus 150. Nikolai Ivanovich Lobachevsky 200. Exhibition in the Bibliotheca Universitatis Tartuensis” ning 1994. aastal (kirjastuses IOS Press) kogumik “Edgar Krahn 1894-1961” (toimetajad prof Ülo Lumiste Tartu Ülikoolist ning prof Jaak Peetre Lundi Ülikoolist). Kogumik pühendati matemaatiku ja aastatel 1932-1936 Akadeemilise Matemaatika Seltsi juhatuse esimehena tegutsenud Edgar Krahni 100. sünniaastapäevale.
Vastavalt põhikirjale arendab selts koostööd teiste erialaseltsidega nii Eestis kui ka välismaal. Järgnevalt annamegi lühiülevaate Eesti Matemaatika Seltsi sidemetest teiste matemaatikaseltside ja välisasutustega.
Helsingis 1987. aastal toimunud Rahvusvahelisel Matemaatikute Kongressil (International Congress of Mathematicians) loodi Euroopa Matemaatika Nõukogu (European Mathematical Council). 1987. aastal loodi selle juurde kasumit mittetaotlev ettevõte Euroopa Matemaatika Trust (European Mathematical Trust), mis registree-
riti Inglismaal Kenti Ülikooli juures Canterburys. Trust kavandas projekti nimega EUROMATH (vt [45]), mille eesmärgiks seati välja töötada selline Euroopa matemaatikuile sobiv arvutitarkvara, mis hõlbustaks inimestevahelist suhtlemist, informatsiooni kättesaadavust ning teadustulemuste publitseerimist.
28. oktoobril 1990 toimus Varssavi lähistel (Madralinis) Euroopa Matemaatika Seltsi (European Mathematical Society) asutamiskoosolek (vt [12]), mille kolmekümne asutajaliikme seas oli ka Eesti Matemaatika Selts, mis võeti Euroopa Matemaatika Seltsi kollektiivliikmeks. Meie seltsi esindasid asutamiskoosolekul prof Ülo Lumiste ja dots Kalle Kaarli. Mitmete organisatsioonide kaasabil on Eesti Matemaatika Seltsil senini õnnestunud tasuda Euroopa Matemaatika Seltsi liikmemaks. Selle tasus 1991. aastal (1500 Soome marka) Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium; 1992. aastal (334 USA dollarit) Eesti Teadusfond; 1993. aastal (1950 Soome marka) Soome Matemaatika Selts (Eesti Matemaatika Seltsi abistamiseks eraldatud rahadest) ning aastate 1994-1997 eest (kokku 1256 ECU- d) on suutnud tasuda selts ise. Euroopa Matemaatika Selts saadab meie seltsile ajakirja “Newsletter ” (senini on ilmunud 26 väljaannet) ning ülevaateid seltsi täidesaatva komitee (Executive Committee of European Mathematical Society) tööst.
Pärast Euroopa Matemaatika Seltsi loomist 1990. aastal muudeti Euroopa Nõukogu Euroopa Matemaatika Seltsi Nõukoguks (Council of the European Mathematical Society). Aastatel 1990-1993 esindas Eesti Matemaatika Seltsi selles nõukogus prof Ülo Lumiste, kes võttis osa 4.-5. juulini 1992 Pariisis toimunud nõukogu koosoleku tööst. Järgmise, 12.-13. augustini 1994 Zürichis toimunud koosoleku tööst võttis osa seltsi esindajana dots Kalle Kaarli, 20.-21. juulini 1996 Budapestis toimunud koosoleku tööst aga dots Mati Abel.
1990. aastal avati Kopenhaageni Ülikooli juures Euromatemaatika Keskus (Euromath Center), mida tänaseni on finantseerinud Taani Kuningriik. Loodud keskuse ülesandeks on väljatöötatud arvutitarkvara testimine, ühtse infosüsteemi loomine ning arvutitega varustatuse väljaselgitamine trusti kuuluvates riikides. Algselt oli EUROMATH suunatud vaid Lääne-Euroopale. 1992. aastal otsustas Euromatemaatika Keskus oma tegevust laiendada ka Kesk- ja Ida-Euroopasse, sealhulgas Baltimaadele. 28. juulil 1992 sai selts kirja, milles meile tehti ettepanek osaleda selles projektis. Selleks moodustati 1992. aasta suvel Eesti Matemaatika Seltsi juurde EUROMATHi Eesti Rahvuslik Koordineerimiskomitee koosseisus prof Ülo Lumiste (esimees) ja Peep Uba Tartu Ülikoolist ning Heikki Päeva Tallinna Tehnikaülikoolist. Eestit esindavaks asutuseks Euromatemaatika Keskuses sai Tartu Ülikool ning meie koordinaatoriks Peep Uba.
1993. aasta jaanuaris toimus Göteborgis Euromatemaatika Keskuse nõustajate koosolek, millest võttis vaatlejana osa prof Ülo Lumiste. Sellele järgnes Kopenhagenis Euromatemaatika Keskuse ja Taani Matemaatika Seltsi ühisistung. prof Ülo Lumiste esines seal ülevaatega matemaatika olukorrast Eestis.
1993. aastal sõlmis Eesti Matemaatika Selts viieks aastaks koostöölepingu Poola Matemaatika Seltsiga, mis hakkas kehtima alates 1. maist 1993. ning võimaldas mõlemal seltsil tasuta tellida üht partnermaa ajakirja ning matemaatikutel soodustatud tingimustel osaleda (tasuda vaid pool liikmemaksust) partnermaa matemaatikaseltsis. Kokkuleppele kirjutasid 30. juunil alla prof Ülo Lumiste 30. aprillil ning Poola Matemaatika Seltsi president prof Julian Musielak.
2.-3. detsembrini 1993 pühitses Soome Matemaatika Selts oma 125-ndat aastapäeva (vt [28]). Eesti Matemaatika Seltsi esindas seal prof Ülo Lumiste ning andis Soome Matemaatika Seltsile üle meie seltsi kingituse (ajakirja “Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised” 1993. aasta neli väljaannet kokku köidetult). Soome Matemaatika Seltsi matemaatikapäevad 1994. aastal peeti 7.-8. jaanuarini Vaasa Ülikoolis. Soome Matemaatika Seltsi kutsel viibis nendel päevadel dots Mati Abel.
1992. aasta septembris toimus Lundis Rootsi Rahvusliku Matemaatikakomitee istung (millest külalisena võttis osa prof Ülo Lumiste, kes esines seal ettekandega “Ülevaade Eesti matemaatikast alates 17. sajandist kuni tänapäevani”). Istungil otsustati eraldada raha Eesti Matemaatika Seltsi kolmele noormatemaatikule selleks, et nad saaksid teha kuu aega teadustööd Rootsi teadusasutustes. Seltsi juhatus oma 15. jaanuaril 1993 toimunud koosolekul otsustas pakkuda seda võimalust kolmele esimesele Arnold Humala preemia saanule: Arne Kokale (viibis Lundi Ülikoolis 1993. aasta oktoobris-novembris), Uve Nummertile (ei kasutanud seda võimalust) ning Jaan Jannole (viibis Göteborgi Charlmersi Tehnikaülikoolis 1993. aasta septembris).
1993. aasta novembris eraldas Soome Matemaatika Selts Eesti Matemaatika Seltsile 5000 Soome marka rahvusvahelise teadustegevuse arendamiseks ja Euroopa Matemaatika Seltsi liikmemaksu tasumiseks. See summa jaotus järgmiselt: 700 marka maksti Tartu Ülikooli neljanda kursuse üliõpilase Olavi Kelle eest 2.-27. augustini 1993 Jyväskyläs toimunud kolmanda rahvusvahelise loodusteadustealase suvekooli osavõtumaksu, 1500 marka meie seltsi eest Euroopa Matemaatika Seltsi 1993. aasta liikmemaksu ning 2482 marka prof Ülo Lumiste eest 1994. aastal Zürichis toimunud Rahvusvahelise Matemaatikute Kongressi osavõtumaksu (kahjuks sai Ülo Lumiste sellest teada alles mõned kuud pärast kongressi lõppu). Lisaks eespool nimetatule saadab Soome Matemaatika Selts alates 1993. aastast meie seltsile ajakirja “Arkhimedes”.
1993. aastal taotles projekt EUROMATH Euroopa Liidu Teadusfondilt rahalisi vahendeid Euromatemaatika Keskusesse kuuluvate asutuste abistamiseks. Tänu sellele sai Tartu Ülikool ca 4000 ECU-d uute arvutite ja vajaliku arvutitarkvara soetamiseks. 1994. aasta kevadel saabus Tartusse arvuti “Sun Spark 5” (asub Tartu Ülikooli rakendusmatemaatika instituudis) koos operatsioonisüsteemiga Unix ja EUROMATHi tekstitoimetiga. Seejärel saabus laserprinter HP LJ4 (asub Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dekanaadis) ning täiendav mälu, kõvaketas ja serverarvuti Sun Ultra 2 Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna arvutivõrgu serveri jaoks (paikneb Tartu Ülikooli õppehoones Vanemuise tänaval). Lisaks sellele saatis Kopenhaageni Ülikool ja Euromatemaatika Keskus 1997. aasta suvel Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnale tagastamatu abi korras 8 Unix-tüüpi operatsioonisüsteemidel töötavat tööjaama, kettaseadme ja lasertrükkali.
1994. aasta oktoobris saabus Ameerika Matemaatika Ühingust kiri, milles teatati soovist abistada Ida- Euroopas asuvaid matemaatikaühinguid, sealhugas ka Eesti Matemaatika Seltsi. Küsiti, kas Eesti Matemaatika Selts on nõus tasuta vastu võtma Ameerika Matemaatika Ühingu kõiki väljaandeid. Nõusoleku korral soovitati need anda Tartu Ülikooli Raamatukogule, et kõigil oleks võimalik neid kasutada. Tänu sellele ongi Tartu Ülikooli Raamatukogus olemas kõik Ameerika Matemaatika Seltsi väljaanded alates septembrist 1994.
Esimesed Eesti Matemaatikapäevad toimusid 7.-10. juunini 1986 Saaremaal Mändjalas (korraldav asutus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut, peakorraldaja Teet Tobias). Pärast päevade avamist tutvustas Mati Abel Fieldsi preemia tekkelugu ning matemaatika valdkondi, kus leidub preemiaväärilisi probleeme, Elts Abel rääkis Rolf Nevanlinna elust ja tegevusest ning Nevanlinnade sugupuu muusikaharrastustest ning Tõnu Kollo andis lühiülevaate statistikaelust Inglismaal.
Kahel järgneval päeval kuulati kokku kümme ettekannet: Ivar Petersen kõneles katastroofidest, Ülo Lumiste geomeetria rakendustest füüsikas, Taivo Arak Markovi juhuslikest väljadest, Uno Kaljulaid diskreetse matemaatika vanadest ja uutest ülesannetest, Leo Võhandu algoritmiliselt lahenduvate ja mittelahenduvate probleemide praktilisest käsitlemisest, Teet Tobias kaose tekkest determineeritud süsteemides, Eve Oja Hahn-Banachi teoreemist tulenevatest probleemidest, Peeter Oja variatsioonvõrratuste lahendusmeetodidest, Andi Kivinukk funktsioonide lähendusprobleemidest ning Toivo Leiger funktsionaalanalüüsi meetoditest summeeruvusteoorias. 8. ja 9. juuni õhtul toimusid vestlusringid, kus arutati matemaatika rolli arvutiseerimisprotsessis ning seda, kuidas saaks tõsta matemaatika autoriteeti nii õpilaste, teadlaste kui ka bürokraatide silmis.
Teised Eesti Matemaatikapäevad peeti 14.-16. septembrini 1987 Käärikul Tartu Riikliku Ülikooli spordibaasis (korraldav asutus Tartu Riiklik Ülikool, peakorraldaja Kalle Kaarli) vahetult enne Eesti Matemaatika Seltsi asutamiskonverentsi. Pärast päevade avamist meenutas Andi Kivinukk Tallinna Polütehnilise Instituudi kauaaegse õppejõu Ants Särevi elu ja loometööd.
Järgmisel kahel päeval kuulati kaheksa ettekannet: Jüri Engelbrecht tutvustas probleeme, kus esineb kaos, ning selgitas, mida kujutavad endast fraktalid, Kalle Kaarli ja Mati Kilp andsid lühiülevaate uutest tulemustest lõplike rühmade kirjeldamisel, Raul Roomeldi selgitas analüütiliste teisenduste paketi kasutamist uurimistöös, Aleksander Monakov-Rogozkin tutvustas uusi tulemusi liftingute teoorias, Margus Tõnnov rääkis summeeruvusbaasidest ja summeeruvusteguritest Fourier’ ridade teoorias, Riho Lepp selgitas, kuidas lahendada stohhastilisi ekstreemumülesandeid, Jaak Henno kõneles tehisintellektist ning Tõnu Möls tutvustas statistilisi meetodeid molekulaarses evolutsiooniteoorias. Päevade lõpetuseks korraldati vestlusringid “Milliseid ülesandeid peab oskama lahendada keskkooli lõpetaja?” Olaf Prinitsa ja “Mida ootame Eesti Matemaatika Seltsilt?” Ülo Lumiste juhtimisel.
Kolmandad Eesti Matemaatikapäevad (korraldav asutus Tallinna Tehnikaülikool, peakorraldaja Andi Kivinukk, päevadest osavõtjaid 75) algasid 25. mail 1989 Tallinna Tehnikaülikooli aulas (sellest lähemalt vt [18]). Avakõnes andis prof Ülo Lumiste ülevaate seltsi tööst. Seejärel kõneles Stokholmi Ülikooli professor Jaak Peetre matemaatikaelust Rootsis, dots Laur Sarv tutvustas Tallinna Tehnikaülikoolis kasutatavaid pakette MATHLAB ja MATHCAD ning Eesti NSV Hariduskomitee esimehe esimene asetäitja minister Mati Piirimäe rääkis uutest õppeprogrammidest keskkoolis.
26.-27. mail jätkusid matemaatikapäevad Tallinna Tehnikaülikooli spordibaasis Kloogal. Kuulati kaheksa ettekannet: Otu Vaarmann rääkis pöördülesannetest ökosüsteemides, Tõnu Kollo juhuslike maatriksite omaväärtustest, Jüri Lippus Fourier’ ridade teisendustest, Maret Tamm lineaarplaneerimisülesannetest, Mihhail Ka-
ganovit s tasakaalu matemaatilistest mudelitest, Mati Abel topoloogilistest moodul-algebratest, Uno Kaljulaid algebralisest kombinatoorikast ning Tanel Tammet termiteisendussüsteemidest. Õhtuses vestlusringis meenutas Enn Tamme eestikeelse Tartu Ülikooli avamist 1919. aastal, Toomas Kiho tutvustas ajakirja “Akadeemia” ning Ivar Petersen rääkis matemaatikaalasest eesti keelest.
Neljandad Eesti Matemaatikapäevad (lähemalt sellest vt [21]) peeti 5.-7. juunini 1991 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppespordibaasis Vana-Otepääl (korraldav asutus Tallinna Pedagoogiline Instituut, peakorraldaja Rein Kolde, osavõtjaid 40). Kolme päeva jooksul kuulati kümme ettekannet: Leo Võhandu tutvustas matemaatikat mittematemaatikutele, Ene-Margit Tiit mitmemõõtmeliste jaotuste genereerimist, Liina-Mai Tooding matemaatilist statistikat igapäevaelus, Maido Rahula kujutusi ja nende singulaarsusi, Uve Nummert graafide korrutiste endomorfisme, Ivar Petersen mitmeparteilise poliitilise süsteemi tasakaalu stabiilsust, Jaak Lõhmus matemaatika rakendusi teoreetilises füüsikas, Evald Übi vähimruutude meetodi kasutamist lineaaralgebras ja matemaatilises planeerimises, Georg Metsalo (Helsingi Tehnikaülikoolist) matemaatilisi piljardeid ning Peeter Normak informaatika- ja matemaatika-õpetajate kaadriprobleemi Eestis. Vestlusringis püüti Gennadi Vainikko, Ülo Lumiste ja Maido Rahula juhtimisel selgusele jõuda, millised peaksid olema teaduskraadid, nendele püstitatud nõuded ning kaitsmiskord Eestis.
Pärast viieaastast vaheaega toimusid Viiendad Eesti Matemaatikapäevad 13.-15. septembrini 1996 Käärikul Tartu Ülikooli spordibaasis (korraldav asutus Tartu Ülikool, peakorraldajad Arvet Pedas ja Peep Miidla, osavõtjaid 35). Avasõnad ütles Tartu Ülikooli Matemaatikateaduskonna dekaan prof Toivo Leiger. Järgnes kaheksa ettekannet: Peep Uba tutvustas projekti EUROMATH, Maido Rahula rääkis eksponentsiaalsusest matemaatikas, Andi Kivinukk selgitas Eesti Teadusfondi grantide taotlemise põhimõtteid, Helgi Uudelepp andis lühiülevaate 14.-21. juulini 1996 Seville’is toimunud VIII Rahvusvahelisel Matemaatilise Hariduse Kongressil kuuldust-nähtust, Mati Tombak rääkis ülesannete keerukusest, Tõnu Tõnso tutvustas muutusi matemaatika õpetamisel seoses arvutite kasutamisega, Kalle Kaarli andis lühiülevaate 22.-26. juulini 1996 Budapestis toimunud Euroopa II Matemaatikakongressil kuuldust-nähtust ning Mati Abel rääkis 20.-21. juulini 1996 Budapestis toimunud Euroopa Matemaatika Seltsi Nõukogu tööst.
Senini on peetud 7 seltsi üldkoosolekut ja 3 aruandlus-valimiskoosolekut. Esimene üldkoosolek, mis toimus 17. detsembril 1987 Tartus (Liivi 2), oli pühendatud prof Jaan Sarve 110-ndale ja prof
Gerhard Rägo 95-ndale sünniaastapäevale. Sellest võttis osa 40 seltsi liiget. prof Ülo Lepik andis ülevaate Gerhard Rägo elukäigust ja metoodilistest tõekspidamistest, prof Ülo Lumiste aga rääkis Jaan Sarve panusest geomeetria alustesse ja tema ideede edasiarendustest teiste matemaatikute töödes. Mõlema juubilari tegevusest Eesti matemaatikaelu organiseerimisel ja nende metodoloogilistest printsiipidest kõneles dots Olaf Prinits, nende elu ja tööd kajastavaid slaide näitas dots Kalle Velsker. Koosoleku teises osas kõneles prof Gennadi Vainikko olukorrast, mis tekkis seltsi põhikirja kinnitamisel 17. novembril 1987 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidiumis. Selgus, et Teaduste Akadeemia Presiidium ei olnud rahul 1) seltsi kuulumisega korraga nii Eesti NSV Teaduste Akadeemia kui ka Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juurde, 2) sellega, et põhikirjas oli fikseeritud seltsi liikmemaksu suurus (1 protsent kuupalgast) ning c) sellega, et ei ole selgelt öeldud, kuidas toimub seltsi juhtorganite valimine. Seepärast moodustati Teaduste Akadeemia Presiidiumi juurde seltsi põhikirja redigeerimiseks komisjon koosseisus Gustav Naan, Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu. Et seltsi põhikiri saaks Teaduste Akadeemia Presiidiumis kinnitatud, otsustati põhikirjas määratleda seltsi kuuluvus järgmiselt: selts kuulub Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde, mis Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse ministeeriumi kaasabile tuginedes soodustab igakülgset matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengut Eestis. Lisaks sellele otsustati nõustuda Teaduste Akadeemia Presiidiumi nõudega jätta põhikirjast välja seltsi liikmemaksu suurus ning lisada juurde täpsustus, et juhtivatele kohtadele valituks saamise otsustab lihthäälteenamus.
Seltsi teine üldkoosolek peeti 18. aprillil 1988 Tartu Inseneride Majas. Kohal oli 42 seltsi liiget. dots Heino Türnpu ja dots Peeter Normak tutvustasid matemaatikaelu Saksa Liitvabariigis ning rääkisid lähemalt nähtust-kuuldust Hageni Ülikoolis ja Oldenburgi Ülikoolis. Nagu tollal nõuti, pidi selts arutama hetke olulisi poliitilisi sündmusi (nagu loominguliste liitude ühispleenum, rahvarinde loomine, Eesti NSV Kommunistliku Partei pleenum, kus vaagiti haridusküsimusi, jne), kujundama seltsi seisukoha läbiarutatud küsimustes ja esitama sellest kokkuvõtte kõrgemalseisvatele ametkondadele.
Seltsi kolmas üldkoosolek peeti 23. novembril 1988 jällegi Tartu Inseneride Majas. Kohale oli tulnud 38 seltsi liiget. prof Gennadi Vainikko pöördus Eesti matemaatikute poole palvega kujundada seisukoht Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde kavandatavast matemaatika instituudist Tartus (filiaaliga Tallinnas) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kübeneetika Instituudi Tartu ja Tallinna tööühmade ja Tartu Riikliku Ülikooli rakendusmatemaatika labori töötajate baasil. Matemaatika instituudi kontseptsiooni väljatöötamiseks oli moodustatud komisjon koosseisus Peeter Lorents (esimees), Jüri Engelbrecht, Ivar Petersen ja Otu Vaarmann Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, Tõnu Kollo (aseesimees), Ülo Lumiste, Heino Türnpu, Mati Kilp ja Jüri Kiho Tartu Riiklikust Ülikoolist ning Andi Kivinukk ja Peeter Normak Tallinna Pedagoogilisest Instituudist. Üldkoosolekust osavõtjad leidsid, et matemaatika instituudi avamine Eestis on hädavajalik. (Seoses Eesti taasiseseisvumise ja Eesti Teaduste Akadeemia töö ümberkorraldamisega on matemaatika instituut jäänud senini avamata.) Seejärel kuulati Poola Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituudi asedirektori prof Wieslaw \.Zelazko ülevaadet Poola matemaatikutest ja nende uurimisvaldkondadest. Ta rõhutas, et Poola matemaatika ajalugu langeb suures osas kokku Poola Matemaatika Seltsi (mille presidendiks kõneleja oli aastatel 1984-1986) ajalooga. Ta peatus ka Poola matemaatikute välissidemetel ning pakkus välja koostöövõimalusi Eesti matemaatikutega. Mõned kuud hiljem, 1988. aasta juunis sõlmitigi viieks aastaks Tartu Riikliku Ülikooli ja Poola Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituudi vaheline koostööleping topoloogiliste algebrate ja nende rakenduste alal (vastutavad täitjad dots Mati Abel ja prof Wieslaw Zelazko). Nagu eelmiselgi koosolekul tuli seltsil jällegi kujundada oma seisukoht ühiskonnaelu päevaküsimustes (NSV Liidu konstitutsiooni paranduste projekt, Eesti NSV keeleseaduse projekt, Eesti NSV Ülemnõukogu VIII erakorraline istungjärk, 23. novembril 1988 ajalehes “Pravda” ilmunud akad Gustav Naani artikkel jne).
Seltsi neljas üldkoosolek toimus 18. aprillil 1989 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloomuuseumis, kus põhiesinejaks oli Helsingi Tehnikaülikooli professor Olavi Nevanlinna, kes andis põhjaliku ülevaate matemaatikaelust nii Soome kõrgkoolides kui ka Soome Teaduste Akadeemias. Seejärel tutvustas prof Ülo Lumiste oma muljeid Tbilisist, kus ta viibis seoses dots Maido Rahula doktoritöö kaitsmisega vahetult pärast sealseid traagilisi sündmusi 9. aprillil 1989. Koosolek otsustas saata Maido Rahulale õnnitlustelegramm ning Gruusia Matemaatika Seltsile kiri, milles oleks selgelt väljendatud seltsi seisukoht Tbilisi sündmuste suhtes.
Seltsi viies üldkoosolek toimus 31. jaanuaril 1990 Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis, kus Szegedi Ülikooli rektor prof Béla Cs?k?ny rääkis matemaatikaelust Ungaris ning tutvustas lähemalt Szegedi Ülikooli struktuuri ja töökorraldust. Arutati Eesti ja Ungari matemaatikute vaheliste koostöösidemete tihendamise võimalusi.
Seltsi esimene aruandlus-valimiskoosolek peeti 10. detsembril 1990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi saalis. Kohal oli 88 seltsi liiget. Ettekannete osas, mida juhatas Ivar Petersen, kuulati Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna viienda kursuse üliõpilase Raul Kangro ettekannet “Kaose korrastamisest” ning prof Ülo Lumiste ettekannet “Muljeid Euroopa Matemaatika Seltsi asutamiskonverentsilt Varssavi lähistel”, millest ta koos dots Kalle Kaarliga osa võttis (vt [12]). Seejärel esitas prof Ülo Lumiste aruande seltsi tegevusest aastatel 1988-1990, rääkides lähemalt seltsi liikmeskonnast, ühisüritustest, välissidemetest, preemiatest, publikatsioonidest ja raamatukogust. Järgnes finantsaruanne Tõnu Kollolt ning revisjonikomisjoni aruanne dots Kaarin Riiveselt. Pärastlõunasel istungil, mida juhatas dots Andi Kivinukk, toimusid seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimised. Kuni loeti hääli, tutvustas dots Aksel Telgmaa olukorda koolimatemaatika ümberkorraldamisel Eestis, Aleksandr Fleischer jagas oma muljeid XXI Rahvusvaheliselt Matemaatikute Kongressilt, mis toimus 21.-29. augustini 1990 Kyotos (vt [2]). prof Ülo Lumiste selgitas olukorda, kuidas Eesti Matemaatika Selts saaks astuda Rahvusvahelise Matemaatikauniooni (International Mathematical Union, vt [1,9])
liikmeks, et meieni jõuaks teave rahvusvahelistest matemaatikaüritustest. Üldkoosolek otsustas luua Eesti Matemaatika Komitee, mis astuks Rahvusvahelise Matemaatikauniooni liikmeks.
Valimistulemuste põhjal osutus prof Ülo Lumiste taasvalituks juhatuse esimehe ametisse ning uude juhatusse pääsesid Gennadi Vainikko, Tõnu Kollo, Kalle Kaarli, Mati Abel, Tiit Lepmann ja Eve Oja Tartu Ülikoolist, Ivar Petersen ja Otu Vaarmann Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, Rein Kolde ja Peeter Normak Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, Andi Kivinukk Tallinna Tehnikaülikoolist, Valvo Paat Toila Keskkoolist, Kaarin Riives Eesti Põllumajandusülikoolist ja Avo Lind Parksepa 9-kl Koolist. Revisjonikomisjoni valiti Aleksander Monakov-Rogozkin ja Anne Tali Tallinna Pedagoogilisest Instituudist ning Anne-Mai Parring Tartu Ülikoolist. Häältelugemiskomisjoni kuulusid Endel Jürimäe (esimees) ja Peep Uba Tartu Ülikoolist, Jüri Lippus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, Helmo Käärdi Tallinna Tehnikaülikoolist, Urve Kaldoja Tallinna 9. Keskkoolist ning Enn Toom Tallinna 1. Keskkoolist.
30. märtsil 1991 toimunud kuuendal seltsi üldkoosolekul valiti Eesti Matemaatika Komitee koosseisus Gennadi Vainikko (oli esimees kuni 14. oktoobrini 1995) ja Ülo Lumiste (esimees alates 14. oktoobrist 1995) Tartu Ülikoolist ning Ivar Petersen Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist. Häältelugemiskomisjoni kuulusid Ellen Redi (esimees) Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, Uno Hämarik Tartu Ülikoolist ning Andres Haavasalu C.R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkoolist.
Järjekorras teine seltsi aruandlus-valimiskoosolek toimus 29. jaanuaril 1994 Tartus Vanemuise tänav 46 asuvas ülikooli õppehoones. Kohal oli 51 seltsi liiget. Üldkoosoleku esimest osa juhatas prof Ülo Lumiste. prof Gennadi Vainiko tutvustas põhjavete filtratsiooni pöördülesannet, Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna neljanda kursuse üliõpilane Valdis Laan selgitas, kuidas jõuti Fermat’ suure teoreemi tõestuseni, ning Riigi Kooliameti üldhariduse õppekavade osakonna peainspektor Helgi Uudelepp rääkis Eestis tehtavast tööst matemaatikas eriti andekate õpilastega.
Koosoleku teist osa juhatas prof Toivo Leiger. Seltsi juhatuse esimees prof Ülo Lumiste kirjeldas juhatuse tööd aastatel 1991-1993, Koolimatemaatika Ühenduse juhatuse esimees Valvo Paat ühenduse tööd samal ajavahemikul ning dots Anne Tali esitas revisjonikomisjoni aruande. Seejärel tegi prof Ülo Lumiste ettepaneku valida Stokholmi Ülikooli professor Jaak Peetre (kes on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liige aastast 1983 ning oli aastatel 1983-1987 Rootsi Matemaatika Seltsi president) Eesti Matemaatika Seltsi auliikmeks, rõhutades tema abi Eesti Matemaatika Seltsi astumisel Euroopa Matemaatika Seltsi liikmeks. Järgnes kandidaatide esitamine juhatuse esimehe kohale, uude juhatusse ning revisjonikomisjoni.
Pärast vaheaega selgus, et seltsi üldkoosolek valis prof Jaak Peetre oma auliikmeks, uue juhatuse koosseisus Mati Abel (esimees), Ülo Lumiste, Toivo Leiger, Gennadi Vainikko, Heino Türnpu, Eve Oja , Peep Uba ja Tiit Lepmann Tartu Ülikoolist, Andi Kivinukk, Peeter Normak ja Anne Tali Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Jüri Lippus Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, Helgi Uudelepp Eesti Haridusministeeriumist, Valvo Paat Toila Keskkoolist ja Svetlana Sevtšenko Tallinna 15. Keskkoolist ning revisjonikomisjoni koosseisus Anne-Mai Parring (esimees) Tartu Ülikoolist, Ebu Tamm Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist ning Aleksander Monakov-Rogozkin Tallinna Pedagoogikaülikoolist. Häältelugemiskomisjoni kuulusid Endel Jürimäe (esimees), Maido Rahula, Mare Koit, Katrin Kokk ja Aivo Parring (kõik Tartu Ülikoolist).
3. märtsil 1995 toimunud seitsmenda üldkoosoleku päevakorras oli Georg Cantori 150. sünniaastapäeva tähistamine ning seltsi uue põhikirja arutelu ja vastuvõtt. Kohal oli 35 seltsi liiget. Ettekannete osas andis Peeter Müürsepp (pensionär) ülevaate Georg Cantori elust ja loometööst, Ants Tauts (Eesti Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudist) rääkis transfiniitsusest aritmeetikas ja prof Ülo Lumiste selgitas, kuidas jõuti Cantori hulkadest nüüdsete ruumitäitejoonteni. Koosoleku teises osas tutvustas dots Heino Türnpu juhatuse poolt koostatud seltsi põhikirja uut projekti, mis vastas mittetulundusühingute põhikirjadele esitatud nõuetele. Pärast arutelu ja mõningaid redaktsioonilisi ettepanekuid loeti seltsi uus põhikiri igati sobivaks (Eesti Matemaatika Selts registreeriti Tartu Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskuses 11. aprillil 1995 kui mittetulundusühing registreerimisnumbri 64821591 all). Üldkoosolek otsustas uues põhikirjas nimetada edaspidi seltsi juhatuse esimeest seltsi presidendiks ning alates 1996. aastast lugeda seltsi liikmemaksumääraks 0,2 protsenti iga liikme eelmise aasta deklareeritud tulust.
Seltsi kolmas aruandlus-valimiskoosolek toimus 31. jaanuaril 1997 Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas. Kohal oli 80 seltsi liiget. Koosoleku avas seltsi president dots Mati Abel. Järgnes prof Olaf Prinitsa sõnavõtt ning Gerhard Rägo medali kätteandmine Ivar Petersenile, kes detsembris ei saanud sõita Tartusse medalit vastu võtma. Ettekannete osas kuulati Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi vanemteaduri Ülle Kotta ettekannet “Pööramismeetod mittelineaarsete juhtimissüsteemide sünteesil” ning Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Ahto Buldase ettekannet “Graafide ehitus”.
Üldkoosoleku ametlikku osa juhatas prof Andi Kivinukk. Seltsi president dots Mati Abel kirjeldas seltsi tegevust aastatel 1994-1996. Seejärel kuulati Koolimatemaatika Ühenduse esinaise Eve Aseri ülevaadet ühenduse tegevusest nendel aastatel, seltsi revisjonikomisjoni esimehe dots Aleksander Monakovi aruannet ning seltsi sekretäri dots Kaarin Riivese ülevaadet seltsi liikmeskonnast. Järgnes kandidaatide esitamine seltsi presidendi kohale, uude juhatusse ja revisjonikomisjoni.
Pärast vaheaega selgus, et Mati Abel valiti tagasi seltsi presidendiks, uude juhatuse valiti Kalle Kaarli, Kaarin Riives ja Lea Lepmann Tartu Ülikoolist, Anne Tali. Rein Kolde Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Tõnu Tõnso aktsiaseltsist Mathema, Eve Aser Tallinna Haridusametist ning üks koht jäeti Vene Õppekeelega Koolide Matemaatikaõpetajate Assotsiatsiooni esindaja jaoks. Märtsis 1997 valiti Vene Õppekeelega Koolide Matemaatikaõpetajate Assotsiatsiooni uueks juhatuse esinaiseks Svetlana Sevtšenko, kes määrati assotsiatsiooni esindama Eesti Matemaatika Seltsi juhatuses. Uude revisjonikomisjoni valiti Anne-Mai Parring (esinaine) ja Virge Soomer Tartu Ülikoolist ning Frederik Vichmann Tallinna Tehnikaülikoolist. Häältelugemiskomisjoni kuulusid dots Aivo Parring (esimees) Tartu Ülikoolist, dots Ants Aasma Tallinna Pedagoogikaülikoolist, dots Heino Koppel Tallinna Tehnikaülikoolist, Mall Paltser Tallinna Rahumäe Põhikoolist ja Maie Matiek Tallinna Pelgulinna Keskkoolist. Õhtul toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli sööklas koosviibimine.
Ei meenu ühtki üritust Eesti matemaatikaelus, mille korraldajate seas ei oleks olnud Eesti Matematika Seltsi liikmeid. Järgnevalt mainiksime vaid neid üritusi, mille üheks korraldajaks on olnud ka Eesti Matemaatika Selts.
Koos Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudiga korraldas Eesti Matemaatika Selts 13.-14. oktoobril 1995 Tallinnas Küberneetika Instituudi ruumes rahvusvahelise konverentsi “Problems of Pure and Applied Mathematics” (peakor-raldajad Jüri Lippus ja Otu Vaarmann Küberneetika Instituudist ning Andi Kivinukk Tallinna Pedagoogikaülikoolist), millest võttis osa 87 matemaatikut (neist 41 Tartust ning 19 väljastpoolt Eestit). Konverentsi avas Eesti Teaduste Akadeemia presi-dent akad Jüri Engelbrecht, rõhutades matemaatika tähtsust meie igapäevases elus. Järgnevalt andis Eesti Matemaatika Seltsi president dots Mati Abel lühiülevaate matemaatikast ja matemaatikutest Eestis ning prof Aleksander Pelczynski (Poola Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituudist) pidas loengu “Recent developments in structural theory of Banach spaces”. Järgnesid ettekanded sektsioonides. Õhtul toimus Küberneetika Instituudi kohvikus koosviibimine. Järgmisel päeval kuulati prof Gennadi Vainikko (Helsingi Tehnikaülikool) loengut “Fast solvers of periodic integral and pseudodifferential equations” ning ettekandeid sektsioonides.
Koos Tartu Ülikooli Matemaatikateaduskonnaga korraldas selts 2. detsembril 1995 (Vanemuise 46) Tartu Ülikooli 75. aastapäevale pühendatud konverentsi “Matemaatikateaduskond: hetkeseis ja perspektiivid” ning 1997. aasta sügisel matemaatikateaduskonna professorite loengusarja, mille raames 3. novembril 1997 (Vanemuise 46) pidas emeriitprofessor Ülo Lumiste loengu “Pindade sümmeetrilisus ja üldistatud ümarus (ombilisus) paljumõõtmelistes ruumides”, 26. novembril 1997 (Vanemuise 46) emeriitprofessor Olaf Prinits loengu “Jälgi koolimatemaatika arenguteel” ning 15. detsembril 1997 (Liivi 2) emeriitprofessor Ülo Lepik loengu “Mis on determineeritud kaos?”. Kõigi kolme emeriitprofessori ettekanded on avaldatud käesolevas Eesti Matemaatika Seltsi Aastaraamatus.
Lisaks seltsi üldkoosolekutele on peetud hulgaliselt ka seltsi ettekandekoosolekuid, kus on esinenud seltsi liikmed ja külalised. Järgnevalt esitamegi lühiülevaate nendest ajalises järjekorras.
10. märtsil 1988 toimus Tallinnas (Tallinna Polütehnilise Instituudi ruumes) akadeemik Arnold Humala 80. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek. Kohal oli 59 seltsi liiget. Koosoleku avas prof Ülo Lumiste. Seejärel luges dots Peep
Miidla (Tartu Riiklikust Ülikoolist) ette dots Enn Tamme (kes haiguse tõttu ei saanud koosolekule tulla) ettekande “Arnold Tudebergi (Humala) doktoritööst”, prof Ülo Lumiste tutvustas Arnold Humala uurimusi geomeetria aluste valdkonnas, Endla Vallas (Tallinna Polütehnilisest Instituudist) meenutas esimest eestikeelset kujutava geomeetria õpikut, mis ilmus Arnold Humala initsiatiivil, ning Tallinna Polütehnilise Instituudi vanemõpetaja Aksel Jõgi tutvustas Arnold Humala publikatsioonide bibliograafiat. Tallinna Polütehnilise Instituudi fuajees oli avatud näitus “Akadeemik Arnold Humal 80”.
Seltsi ettekandekoosolekul 9. oktoobril 1989 tähistati Tallinnas (Tallinna Polütehnilise Instituudi ruumes) seltsi aktiivsete liikmete ja Eesti matemaatikaelu korraldajate Ülo Lumiste, Leo Ainola, Leo Võhandu ning Ivar Peterseni 60. sünnipäeva. Sellel koosolekul tutvustas Ülo Lumiste alammuutkondade sümmeetriat, Ivar Petersen rääkis matemaatikaalasest autobiograafiast ning dots Leo Võhandu ja dots Uno Kaljulaid kõnelesid kiiretest algoritmidest.
13. oktoobril 1989 Tartus (Vanemuise 46) seltsi ettekandekoosolekul esines Taani Põllumajandusülikooli professor Poul Einer Hansen ettekandega “Matemaatika Taani kõrgkoolides”.
10.-14. septembini 1990 toimus Käärikul (Tartu Ülikooli spordibaasis) rahvusvaheline algebrakonveents, mille korraldasid Tartu Riikliku Ülikooli algebraistid eesotsas dots Mati Kilbiga. Sellest konverentsist võtsid osa Oldenburgi Ülikooli professor Ulrich Knauer ja Edinburghi Ülikooli professor John Meldrum. 17. septembril Tartus (Vanemuise 46) toimunud seltsi ettekandekoosolekul esinesid nad ettekannetega “Graphs, groups and semigroups” ja “Semigroups of endomorphisms”. 29. jaanuaril 1991 tähistati prof Herman Jaaksoni 100-ndat sünnipäeva. Toimus küünalde süütamine prof Herman Jaaksoni kalmul Raadi kalmistul ja sellele järgnes seltsi ettekandekoosolek Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel. Kohal oli 47 seltsi liiget. dots Enn Tamme meenutas professori noorpõlveaastaid, dots Endel Jürimäe rääkis Herman Jaaksoni tööst matemaatilise analüüsi kateedris ning dots Mati Kilp tutvustas neljavärviprobleemi ja Herman Jaaksoni püüdlusi selle lahendamisel.
12. aprillil 1991 esines Tartus (Vanemuise 46) Umeå Ülikooli professor Kersti Haliste (sündinud Tartus 10. aprillil 1935) ettekandega “Sümmeetria” ning tutvustas matemaatikaelu Rootsis.
13.-17. maini 1991 toimus Käärikul (Tartu Ülikooli spordibaasis) Eesti esimene graafiteooriale ja selle rakendustele pühendatud konverents (korraldaja Tartu Ülikooli algebra ja geomeetria kateeder eesotsas dots Mati Kilbiga), mis oli pühendatud maailmas laialdaselt tuntud graafiteoreetiku ja mitmete monograafiate autori New Mexico Riikliku Ülikooli professor Frank Harary 70. sünnipäevale (vt [17]). Konverentsi ajal 15. mail Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis toimunud seltsi ettekandekoosolekul esines prof Frank Harary ise ettekandega “Some research experiences in 40 years of graph theory”.
Euroopa Matemaatika Seltsi juhatuse liige L?szló M?rki (Ungari Teaduste Aka- deemia Matemaatika Instituudist), olles 1992. aasta jaanuaris külas Tartu algeb-raistidel, tutvustas 20. jaanuaril Tartus (Vanemuise 46) peetud seltsi ettekandekoosolekul Euroopa Matemaatika Seltsi tegevust ning rahvuslike matemaatikaseltside tegevust Euroopas.
USA Põhja-Carolina Ülikooli professor Karl Endel Petersen (sündinud 11. juulil 1943 Tallinnas) pidas 16. juunil 1992 Tallinna Tehnikaülikoolis ja 17. juunil 1992 Tartu Ülikoolis ettekande ?rgoodilisuse teooria aktuaalsetest probleemidest” ning Grazi Tehnikaülikooli (Austria) professor Ulrich Dieter pidas 1992. aasta juunis Tallinna Tehnikaülikoolis ettekande “Generation of random numbers”.
7.-13. septembrini 1992 viibis Tartu Ülikoolis Cambridge’ Ülikooli professor Graham Allan koos abikaasa Elizabeth Allaniga. 11. septembril Tartus (Vanemuise 46) toimunud seltsi ettekandekoosolekul tutvustas ta matemaatikaelu Inglismaal ja Cambridge’i Ülikoolis.
1. detsembril 1992 möödus 200 aastat vene matemaatiku Nikolai Lobat sevski ning 17. detsembril 1992 150 aastat norra matemaatiku Marius Sophus Lie sünnist. Nende tähtpäevade tähistamiseks korraldas Eesti Matemaatika Selts koos Rahvusvahelise Sophus Lie Keskusega Tartus 26.-30. oktoobrini 1992 rahvusvahelise konverentsi “Lie-Lobachevsky Colloqium of Lie groups and homogeneous spaces” (vt [39]), millele saabus 66 väliskülalist. Konverentsi programmikomiteesse kuulusid prof Ülo Lumiste, Boris Komrakov (Rahvusvahelisest Sophus Lie Keskusest), Aleksandr Shirokov (Kaasani Ülikoolist) ning Per Tompter (Oslo Ülikoolist). Tartu Ülikooli Raamatukogus korraldati temaatiline näitus ning ilmus prof Ülo Lumiste kirjutatud ülevaade “Marius Sophus Lie 150. Nikolai Ivanovich Lobachevsky 200. Exhibition in the Bibliotheca Universitatis Tartuensis”.
Tallinna Tehnikaülikoolis toimus 5. märtsil 1993 seltsi ettekandekoosolek teemal “Endised matemaatikud Eesti idapoliitikas”. Oma tegevusest rääkisid Eesti suursaadik Moskvas Jüri Kahn (lõpetas Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna 1977) ning Eesti Välisministeeriumi nõunik Ago Tiiman (lõpetas Tartu Ülikooli matemaati-
kateaduskonna 1981).
1993. aastal 9.-10. oktoobrini Pärnus toimunud XX Matemaatikaõpetajate päevadel tähistati eestikeelse Tartu Ülikooli esimese matemaatikaprofessori Kalle Väisälä 100-ndat sünniaastapäeva. Kohale oli saabunud tema poeg Helsingi Ülikooli matemaatikaprofessor Jussi Väisälä koos abikaasa Aila Väisäläga. Pärnus meenutas prof J. Väisälä oma isa (vt [46]) ning Aila Väisälä tutvustas matemaatika õpetamist Soome koolides. 11. oktoobril esines prof J. Väisälä Tartus (Vanemuise 46) ettekandega “Quasiconformity and quasisymmetry”, milles ta tutvustas oma uurimusi. Sellele järgnes Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi rõdusaalis prof Kalle Väisälä 100-ndale sünniaastapäevale pühendatud seltsi ettekandekoosolek, mille avas Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja prof Jaak Aaviksoo. Järgnes Tartu Ülikooli ajalooprofessori Helmut Piirimäe ettekanne “Kuidas Tartu Ülikoolist sai rahvusülikool?” ning dots Enn Tamme ettekanne “Professor Kalle Väisälä elust ja tegevusest”.
Pärast aastast vaheaega korraldas selts jällegi ettekandekoosolekuid Tartus (Vanemuise 46). 20. aprillil 1994 tutvustas Tartu Ülikooli professor Maido Rahula kuulajaile matemaatika hulgateoreetilisi aluseid. Turu Ülikooli professor Magnus Steinby, viibides Tartu Ülikooli algebra õppetooli külalisena Tartus 1994. aasta mais, pidas 18. mail seltsi ettekandekoosolekul loengu “Automata and universal alalgebras”.
1994. aasta viimasel ettekandekoosolekul 5. detsembril Tartus (Vanemuise 46) esines vastne Tartu Ülikooli audoktor Oldenburgi Ülikooli professor Ulrich Knauer ettekandega “Mathematical modelling, a challenge (for students and professors) – an investment to future?”.
18. aprillil 1997 toimunud ettekandekoosolekul Tatus (Vanemuise 46) andis Tartu Ülikooli teadur Arne Kokk ülevaate topoloogia rakendustest kaasaegses infotöötluses.
25.-27. augustini 1997 algas Tallinnas (Eesti Teaduste Akadeemia Presiidiumi saalis) ja 28.-29. augustil jätkus Tartus (Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi rõdusaalis) rahvusvaheline seminar “Mittelineaarsed dünaamilised süsteemid ja geomeetria”, mille korraldasid akad Jüri Engelbrecht Eesti Teaduste Akadeemiast, prof Maido Rahula Tartu Ülikoolist ning Prantsuse Teaduslik Instituut Eestis. Selle ürituse raames korraldas Eesti Matemaatika Selts 30. augustil Tartus (Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis) ettekandekoosoleku, millel Euroopa Matemaatika Seltsi president prof Jean-Pierre Bourgingnon tutvustas kuulajaile Euroopa Matemaatika Seltsi ja selle tegevust, dots Mati Abel rääkis Eesti Matemaatika Seltsi ajaloost ning tutvustas neid matemaatika valdkondi, millega on seltsi liikmed seni tegelnud, ning prof Ülo Lumiste andis ülevaate matemaatikast Eestis XVII-XIX sajandil.
1997. aasta viimasel ettekandekoosolekul Tartus (Vanemuise 46) esinesid Tartu Ülikooli õppejõud Urve ja Raul Kangro, kes pärast Tartu Ülikooli lõpetamist (vastavalt 1989. ja 1991. aastal) jätkasid 1992. aasta sügisest õpinguid USA-s Carnegie Melloni Ülikoolis (Carnegie Mellon University) ning kaitsesid seal doktoriväitekirju (vastavalt 2. juulil ja 30. juunil 1997). Oma ettekandes tutvustasid nad õppimisvõimalusi USA-s ning rääkisid oma doktoritöödega seotud probleemidest – nähtamatutest lennukitest ja börsimatemaatikast.
Nagu eespool on mainitud, oli seltsi taasavamisel 118 asutajaliiget. Esimese valimisperioodi lõpul 1990. aasta detsembris oli liikmeid juba 212. Tartu Ülikooli rakendusmatemaatika labor oli seltsi kollektiivliige 25. märtsist 1989 (liikmemaks 1000 rbl kuus) kuni labori likvideerimiseni 1. veebruaril 1993 seoses Tartu Ülikooli struktuuri muutustega.
Teise valimisperioodi lõpuks 1994. aasta jaanuaris oli seltsis liikmeid 252 (juurde oli tulnud 54 liiget, nende seas 17. juunist 1993 Poola Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituudi teadusdirektor prof Wieslaw \.Zelazko). 29. jaanuaril 1994 toimunud seltsi üldkoosolekul valiti Eesti Matemaatika seltsi auliikmeks Lundi Ülikooli matemaatikaprofessor Jaak Peetre (kes 1994. aastal valiti ka Rootsi Matemaatika Seltsi auliikmeks).
Kolmanda valimisperioodi lõpul 1997. aasta jaanuaris liikmete arvu ei fikseeritud, kuna paljud seltsi liikmetest ei olnud teatanud oma soovist olla edasi seltsi liige või seltsist välja astuda. Seisuga 1. november 1997 oli seltsis 440 liiget, neist Koolimate-maatika Ühenduses 138 ja Vene Õppekeelega Koolide Matemaatikaõpetajate Assot-siatsioonis 180. Aastatel 1994-1997 suurenes seltsi liikmete arv 188 võrra (võeti vastu 239 uut liiget ning seltsi nimekirjast kustutati 51 liiget (neist omal soovil 17 ning liikmemaksu tasumata jätmise tõttu 32).
1. E. Abel, M. Abel. Rahvusvaheline Matemaatikaunioon. Horisont, 1983, 7, 24.
2. E. Abel, M., Abel. Kahekümne esimene Rahvusvaheline Matemaatikute Kongress Jaapanis. EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 51-58.
3. M. Abel. 100 aastat Ameerika Matemaatikaühingut. EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 100-104.
4. M. Abel. Arnold Humal Akadeemilise Matemaatika Seltsi liikmena. Kogumikus “Matemaatik Arnold Humal”. Tartu, 1998, 170-174.
5. A. Buldas. Loogika skeemid ja binaardiagrammid. EMS Aastaraamat 1994-96, Tartu, 1998 (trükis).
6. Eesti Matemaatika Seltsi asutajaliikmete nimekiri. EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 10-13.
7. Eesti Matemaatika Seltsi põhikiri. EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 47-50.
8. A. Humal. Sissejuhatav sõnavõtt Eesti Matemaatika Seltsi asutamiskonverentsil Tartus 17. Septembril 1987. EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 13-14.
9. A. Jackson. What is the IMU. Notice Amer. Math. Soc., 1994, vol. 41, N 9, 1112-1114.
10. J. Janno. Mittelineaarsetest konvolutsioonitüüpi võrranditest ja pöördülesannetest. EMS Aastaraamat 1992/93, Tartu, 1997, 3-13.
11. H. Jukk. Jadaruumide topologiseerimine summaruumide abil. EMS Aastaraamat 1994-1996, Tartu, 1998 (trükis).
12. K. Kaarli, Ü. Lumiste. Eesti Matemaatika Selts – Euroopa Matemaatika Seltsi asutajaliige. EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 35-38.
13. O. Karu. EMS KMÜ tegemisi-toimetusi 1990. aastal. EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 42- 46.
14. O. Karu. Kolm aastat KMÜ-d. EMS Aastaraamat 1991, Tartu, 1995, 92-93.
15.. O. Karu. Kolm aastat KMÜ-d. Väike Möbius, 1, 1992, 3.
16. O. Karu. Ugandi regioonis meenutati lahkunuid. EMS Aastaraamat 1989, Tartu, 1990, 58-60.
17. M. Kilp, U. Nummert. Esimene Eesti graafiteooriale ja selle rakendustele pühendatud konverents. EMS Aastaraamat 1991, Tartu, 1995, 94-96.
18. A. Kivinukk. Eesti matemaatikapäevad Kloogarannas. EMS Aastaraamat 1989, Tartu, 1990, 53- 54.
19. A. Kivinukk. Hamburgi Matemaatika Selts – 300. EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 40-41.
20. A. Kokk. Mis on ühisspekter? EMS Aastaraamat 1990, Tartu, 1998, 23-28.
21. R. Kolde. IV Eesti matemaatika päevad. EMS Aastaraamat 1991, Tartu, 1995, 90-91.
22. J. Lember. Parima lähendamise teooria rakendamisest k-tsentrite uurimisel. EMS Aastaraamat 1994-1996, Tartu, 1998 (trükis).
23. T. Lepmann. Professor Gerhard Rägo nimelise medali laureaadid 1991. aastal. Väike Möbius, 1, 1992, 2.
24. A. Lind. KMÜ suvepäevad Võrus. Väike Möbius, 5, 1994, 2.
25. J. Lippus. Rahvusvaheline matemaatikute kongress ICM’94 Zürichis. EMS Aastaraamat 1994-1996, Tartu, 1998 (trükis).
26. Ü. Lumiste. Eesti Matemaatika Seltsi teke ja sünd. EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 5- 14.
27. Ü. Lumiste. Matemaatikaorganisatsioonid läbi aegade, EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 15-20.
28. Ü .Lumiste. Soome Matemaatika Selts tähistas oma 125-ndat aastapäeva. EMS Aastaraamat 1992/93, Tartu, 1997, 80-83.
29. Ü. Lumiste, M. Rahula. Esimene Euroopa Matemaatika Kongress. EMS Aastaraamat 1992/93, Tartu, 1997, 87-88.
30. V. Paat. KMÜ viiendaks aastapäevaks. Väike Möbius, 3, 1994, 1 ja 6.
31. V. Paat. Kokkuvõte talvepäevadest. Väike Möbius, 6, 1994, 1.
32. V. Paat. Koolimatemaatika Ühenduse tegevusest. EMS Aastaraamat 1992/93, Tartu, 1997, 64-66.
33. I. Petersen. Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 20-34.
34. O. Prinits. Professor Gerhard Rägo nimelise medali laureaadid 1991. aastal. Väike Möbius, 1, 1992, 2.
35. O. Prinits. Professor Gerhard Rägo nimelise medali laureaadid 1992. aastal. Väike Möbius, 3, 1992, 2.
36. O. Prinits. Koolimatemaatika ajalugu IV. Tartu, 1993.
37. O. Prinits. Professor Gerhard Rägo mälestusmedalitest. EMS Aastaraamat 1992/1993, Tartu, 1997, 67-71.
38. M. Põldvere. Banachi ruumi alamruumi ühesusomadusest U. EMS Aastaraamat 1997, Tartu, 1998.
39. M. Rahula. Lie-Lobat sevski Kollokvium Tartus. EMS Aastaraamat 1992/1993, Tartu, 1997, 84-85.
40. L. Ro zdestvenskaja. Rahvusvaheline konverents “Matemaatiline haridus sajandivahetuse koolis”. EMS Aastaraamat 1997, Tartu, 1998.
41. E. Tamme. Akadeemiline Matemaatika Selts. EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 93-100.
42. E. Tamme. 70 aastat Akadeemilist Matemaatika Seltsi. Tartu Postimees, 10. aprill 1996.
43. A. Telgmaa. Matemaatiline üldharidus ja selle arengu probleeme. EMS Aastaraamat 1988, Tartu, 1993, 35-46.
44. S. Sevtšenko, l. Brunsevskaja. Vene Õppekeelega Koolide Matemaatika Õpetajate Assotsiatsioonist Eestis. EMS Aastaraamat 1994-1996, Tartu, 1998 (trükis).
45. P. Uba. Mida kujutab endast projekt nimega EUROMATH? EMS Aastaraamat 1992/93, Tartu, 1997, 38-46.
46. J. Väisälä. Minu isa Kalle Väisälä. EMS Aastaraamat 1992/93, Tartu, 1997, 14-17.