Eesti Matemaatika Seltsi põhikiri

Asutatud 23. veebruaril 1926. aastal
Akadeemilise Matemaatika Seltsina.
Aastatel 1941-1987 selts ei tegutsenud.
Selts alustas taas tegevust 17. septembril
1987. a. Eesti Matemaatika Seltsina.

EESTI MATEMAATIKA SELTSI PÕHIKIRI

1. Seltsi eesmärgid ja ülesanded

1.1. Eesti Matemaatika Selts (edaspidi EMS) on vabatahtlik ühendus, mis aitab igakülgselt kaasa matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eesti Vabariigis, samuti matemaatika saavutuste ja matemaatiliste meetodite rakendamisele erinevates valdkondades.

1.2. EMS on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.

1.3. EMS asub Tartus.

1.4. EMS ülesanneteks on

– soodustada matemaatika-alast uurimistööd;

– aidata kaasa matemaatika ja matemaatiliste meetodite rakenduste levikule;

– vahendada matemaatikas teadusgrante;

– hoolitseda matemaatilise hariduse eest nii üldharidus-, kutseharidus- kui ka kõrgkoolis;

– teha koostööd teiste matemaatikaseltsidega ja teistel teadusaladel tegutsevate seltsidega nii Eesti Vabariigis kui ka rahvusvahelises ulatuses;

– edastada oma liikmetele matemaatika-alast informatsiooni.

1.5. Nende ülesannete täitmiseks Eesti Matemaatika Selts

– organiseerib matemaatika ja selle rakenduste alaseid konverentse, nõupidamisi, täienduskursusi ning teaduskoole;

– korraldab teaduslikke, didaktilisi ja ajaloo-alaseid seminare, istungeid ja arutelusid;

– taotleb eesti matemaatikutele teaduskomandeeringuid ja edastab informatsiooni konverentsidest;

– korraldab avalikke konkursse matemaatika erinevates valdkondades, mille alusel määrab preemiaid ja stipendiume;

– autasustab silmapaistvaid teadustulemusi saavutanud matemaatikuid, esitab eesti matemaatikuid ja matemaatikaõpetajaid üleriigilistele ja rahvusvahelistele konkurssidele ja preemiatele;

– osaleb matemaatika-alase teadusliku, didaktilise ja populaarteadusliku kirjanduse väljaandmisel ja kirjastusplaanide aruteludel ning käsikirjade retsenseerimisel;

– annab välja aastaraamatuid ja muid trükiseid;

– osutab abi õppuritele orienteeritud matemaatika-alaste konkursside organiseerimisel ning toetab teisi töövorme, mille eesmärgiks on noorte matemaatika-alaste teadmiste taseme tõstmine;

– aitab kaasa matemaatika ja selle rakenduste tutvustamisele ajakirjanduse, televisiooni, raadio, elektronside jm kaudu;

– koondab oma kogudesse matemaatilist kirjandust ja teadusalast informatsiooni, eeskätt vahetuste ja annetuste teel;

– loob vajaduse korral erialasektsioone, komisjone ja töörühmi seltsi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Erialasektsioonidel on konkreetsed eesmärgid ja ülesanded, mis vajaduse korral fikseeritakse eraldi dokumendina, mille kinnitab seltsi üldkoosolek.

2. Seltsi koosseis, liikmete õigused ja kohustused

2.1. Selts koosneb tegev-, toetaja- ja auliikmetest, kusjuures

– tegevliikmeks võivad olla isikud, kes on seltsile tuntud oma tegevusega matemaatiliste teaduste, nende rakenduste või matemaatilise hariduse alal;

– toetajaliikmeks võivad olla seltsi eesmärkidele kaasa aidata soovivad juriidilised isikud;

– auliikmeteks võib valida isikuid, kes on eriti aktiivselt toetanud seltsi püüdlusi.

2.2. Liikmeks astumisel tuleb seltsi juhatusele esitada kirjalik või elektrooniline avaldus koos kahe tegev- või auliikme soovitusega. Liikmete vastuvõtmine toimub juhatuse koosolekutel. Uue liikme vastuvõtmise otsus jõustub pärast tema poolt liikmemaksu tasumist vastavalt punkti 2.3 tingimustele.

2.3. Seltsi tegevliikmed on kohustatud tasuma iga-aastast liikmemaksu, mille suurus kinnitatakse seltsi üldkoosolekul juhatuse ettepanekul. Auliikmed on seltsi liikmemaksust vabastatud. Uued liikmed peavad vastuvõtmise aastal tasuma liikmemaksu, milleks on terve aasta liikmemaks, kui vastuvõtmine toimub esimesel poolaastal ning pool aastasest liikmemaksust, kui vastuvõtmine toimub teisel poolaastal.

2.4. Tegev- ja auliikmetel on õigus osa võtta seltsi üldkoosolekutest, õigus hääletada, õigus olla valitud seltsi juhtorganitesse, õigus osa võtta seltsi üritustest ja kasutada seltsi kogusid.

2.5. Toetajaliikmetel on õigus osa võtta seltsi üldkoosolekutest, õigus hääletada, õigus osa võtta seltsi üritustest ja kasutada seltsi kogusid.

2.6. Seltsi tegevliikmed on kohustatud oma tegevusega kaasa aitama seltsi eesmärkide ja ülesannete elluviimisele, täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

2.8. Kustutamine seltsi liikmete seast toimub hääletamise teel juhatuse koosolekul, kuhu kutsutakse asjaosaline isik. Koosoleku otsusest informeeritakse seltsi liikmeskonda. Kustutamise põhjuseks võib olla asjaosalise isiku avaldus või põhikirja sätete rikkumine.

3. Seltsi juhtorganid

3.1. Seltsi juhtorganiteks on üldkoosolek, juhatus eesotsas presidendiga (üks juhatuse liige) ja revisjonikomisjon.

3.2. Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek, mis toimub vähemalt kord aastas ja kutsutakse kokku kas juhatuse või 1/10 liikmeskonna ühisavalduse alusel.

3.3. Seltsi üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on üle poole (põhikirja muutmise korral üle kahe kolmandiku) koosolekul osalenud seltsi liikmetest.

3.4. Seltsi üldkoosolek

– kuulab ära, arutab ja kinnitab juhatuse ning revisjonikomisjoni aruanded;

– valib kolmeks aastaks seltsi presidendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni kohalolevate liikmete kinnisel hääletusel;

– kinnitab juhatuse ettepanekud seltsi põhikirja muutmiseks;

– võtab vastu otsuseid seltsi puudutavates küsimustes.

3.5. Seltsi juhatus koosneb lisaks presidendile vähemalt kuuest ja ülimalt neljateistkümnest liikmest ja valib endi seast asepresidendi(d), sekretäri ja laekuri (juhatuse liikmed).

3.6. President esindab seltsi ja suunab seltsi tööd.

3.7. Seltsi juhatus

– peab oma koosolekuid mitte vähem kui kaks korda aastas;

– kutsub kokku seltsi üldkoosolekuid;

– juhib seltsi tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal;

– teeb ettepanekuid põhikirja muutmiseks;

– viib ellu üldkoosolekute otsuseid ja soovitusi, võttes vajaduse korral vastu täiendavaid otsuseid ja soovitusi;

– planeerib ja organiseerib seltsi ülesannete täitmist;

– koostab ja kinnitab seltsi iga-aastase eelarve ja jälgib selle täitmist;

– võtab vastu uusi liikmeid;

– informeerib oma otsustest seltsi liikmeskonda.

3.8. Suhetes kolmandate isikutega võib juhatuse iga liige esindada seltsi.

3.9. Seltsi revisjonikomisjon koosneb kolmest isikust, valib endi seast esimehe ning kord aastas viib läbi seltsi tegevuse revisjoni.

4. Seltsi juriidilised õigused ja vahendid

4.1. Selts on juriidiline isik.

4.2. Seltsi rahalised vahendid moodustuvad

– liikmete aastamaksudest;

– ühekordsetest laekumistest (konverentside, nõupidamiste ja kokkutulekute osavõtumaksudest, annetustest ja põhikirjalise tegevuse teel saadavast muust tulust);

– pangaprotsentidest.

5. Seltsi ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord

5.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel vastavalt mittetulundusühingute seadusele.

5.2. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse seltsi varad üle samalaadsetel eesmärkidel tegutsevale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kantud ühingule või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule.